Autor: /Mariliis Hinnu/
Olen viimase aasta proviisoriõppe tudeng ning tõlketöödega alustasin eelmisel aastal. Kuna ma soovin tulevikus teadust teha, ei soovinud ma erinevalt oma kursusekaaslastest kooli kõrvalt apteegis töötada ning kui arstiteaduskonna listi edastati tõlkebüroo kuulutus konkursi kohta lepingulise meditsiinitõlkija kohale, otsustasingi kandideerida. Eksamiperioodil kulub heade hinnete saamiseks kogu vaba aeg õppimisele ning mulle meeldis selle tööpakkumise juures võimalus olla nö ise oma aja peremees. Saan tööd teha kodunt, endale sobival ajal. Mulle on kirjatööd alati meeldinud, sest juba gümnaasiumis ja ka ülikooli ajal aitasin teistel kodutöid teha ja diplomitöid koostada. Tõlkimise juurde sattusin aga täiesti juhuslikult.
Korralik inglise keele oskus juba põhikoolist
Minu koostöö Tõlkebürooga NEON põhineb eelkõige inglise-eesti suunaliste tõlgete tegemisel. Pean oma inglise keele oskust heaks – omandasin selle keele üsna vara. Põhikoolis olid inglise keele tunnid minu jaoks väga – et mitte öelda „liiga“ – lihtsad. Käisin inglise keele kallakuga gümnaasiumis, kust sain päris tugeva aluse. Välja kuulutatud ametikohale kandideerides meenus mulle gümnaasiumis läbitud tõlkimise valikkursus ning mõned varasemad tööotsad, kus tõlkisin filmide ja seriaalide subtiitreid. Seega olen tõlkimisega põgusalt kokku puutunud ka varem.
Valikuprotsess: proovitööd ja intervjuu
Tööle asumine ei kulgenudki nii lihtsalt. Saatsin tõlkebüroole oma CV ning seejärel tuli terade sõkaldest eraldamiseks kõigil kandidaatidel teha mitmeosaline proovitöö. Kandidaate oli 40 ringis. Töösse olid valitud mõned terminoloogiliselt küllaltki keerulised tekstid. Nii mõnelegi sõnale polnud võimalik eestikeelset vastet leida, seega lähenesin asjale loominguliselt. Proovitööle, nagu edaspidi ka igale päris tööle, panin kaasa kommentaaride lehe, kus on välja toodud kohad, milles ma kindel pole. Arusaadavatel põhjustel ei ole ma võimeline täielikult valdama näiteks kardioloogias või neurokirurgias kasutatavate seadmetega kaasnevat terminoloogiat. Selle jaoks ongi kommentaaride leht teatud mõttes nagu turvavõrk, mille vaatab üle toimetaja, kelleks on tavaliselt erialaspetsialist. Proovitöö tagasisidest ilmnes, et mõnele sõnale puuduski ametlik eestikeelne vaste ning need said konkreetse projektide jaoks erialaspetsialistide-keeleteadlaste koostöös kokku lepitud.
Proovitöö tagasiside minu tõlgetele oli hea ning järgmiseks kutsuti mind koos paari teise väljavalituga tõlkebüroosse kollektiiviga tutvuma. Vestlesime vabas õhkkonnas, selgitati korralduslikku poolt ja tutvustati kasutatavat tõlkeprogrammi. Programm tundus alguses keeruline, kuid asjasse süvenemisel selgus, et tegelikult on kõik väga loogiline ja vajas vaid harjumist.
Tugisüsteem: tarkvarad ja projektijuhid
Tõlkeprogramm ongi tõlkimisel kõige tähtsam abivahend. Lisaks mugavatele teksti redigeerimisfunktsioonidele ja heale ülevaatele tõlgitavast, on võimalik kasutada tõlkemälu, mis tagab terminoloogilise ühtluse ja on heaks spikriks. IT-alaste küsimuste korral aitab kodunt töötavaid vabakutselisi tõlkijaid tõlkebüroo. Ka muude küsimuste tekkimisel, näiteks projekti tõlkimise ajal, saab suheldud projektijuhtide ehk tõlkekorraldajatega, kes vastavad reeglina üsna kiiresti ning suhtlevad spetsiifiliste küsimuste korral klientidega.
Tõlkimine meeldibki mulle ilmselt seetõttu, et see on omamoodi nokitsemine. Nii töös kui eraelus pööran palju tähelepanu detailidele. Töö vastuvõtmisel veendun, et mul on piisavalt aega ja saan selle õigeks tähtajaks valmis. Kõige parem tõlkimise juures ongi see, et saan ise planeerida, kuna tööd teen, peaasi, et see õigeks ajaks valmis saab. Tõlkimist üritan mitte jätta viimasele hetkele, kuna alati võib ette tulla ootamatusi ning jätan endale aega tõlke „värske pilguga“ üle vaatamiseks, näiteks järgmisel päeval. Nagu ka mainitud, lisan kaasa kommentaaride lehe toimetajale nende kohtadega, mida soovin, et kindlasti üle kontrollitaks. Mõnes olukorras olen terminoloogiaalast nõu küsinud ka tuttavalt erialaspetsialistilt, konkreetset teksti ja klienti puudutav info jääb seejuures edastamata.
Uudishimu on edasiviiv jõud
Olen siiani tõlkinud erinevaid meditsiinivaldkondi, kuid kõige enam vast stomatoloogiat. Tõlkimise teeb huvitavaks see, et iga tõlkega õpib midagi uut – rohkem, kui seda, mis paberile jõuab. Tavaliselt on mul tõlkimise ajal internetibrauseris korraga lahti erinevad sõnastikud, tootjate kodulehed, erialaga seotud lehed, õppematerjalid jne. Tihtipeale uurin teatud termineid ja protseduure põhjalikumalt, kuna on vaja tõlkimiseks lause mõttest põhjalikumalt aru saada. Vahel tekib aga lausa sportlik huvi mingi teema vastu. See uudishimu ja teadmistejanu on ilmselt mulle sisse kodeeritud. Loodan, et aja jooksul omandan vilumust veelgi ja orienteerun meditsiinimaailmas paremini ning mu koostöö tõlkebürooga jätkub ka edaspidi.