Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

Kujuta ette, et satud linnas juhtumisi kokku oma tõlkijast sõbra või sõbrannaga. Suure tõenäosusega tunned end veidigi kohmetult, sest pärast rõõmsat „Tere!” hõikamist võtab maad vaikus, mille vältel jõuab su mõtteist läbi käia tuhat viisi, kuidas vestlust alustada ilma, et keelesõbrast tegelane sind hurjutama ei hakkaks või niisama altkulmu ei põrnitseks ja lihtsurelike hulka ei arvaks. Ta on ju nii tark! Teab kõigest kõike ja kõige rohkem veel seda ja seda keelt! Pagan, ma ju isegi ei küündi sellesse lingvistilasse (loe: koht, kus räägitakse palju lingvistikast), mõtled endamisi. Samal ajal aga kui sina mõlgutad juba mõtteid erialavahetusest või sellest, kuidas talvel 50 entsüklopeediat läbi lugeda, vaatab väliselt natuke karmi olemisega tõlkija sulle otsa ja ootab, et sa juttu alustad. Sest usu või mitte, see kõiketeadjast sõnameister on tegelikult üsna õrn olevus ja vigu teha kardab ta kahtlemata rohkem kui keskmine toakass tolmuimejat.

Kõrgelt arenenud kriitikameel

Olen eelnevalt kirjutanud, kui tähtis on tõlkija töös olla täpne ja enesekriitiline. Vigade tegemine tuleb sootuks ära unustada või vähemalt luua enda ümber pedantsuse aura, mis vigu kaugel eemal hoiab. Kõlab umbes nagu lõkke tegemine džunglis, kus tuleb suuri kiskjaid peletada, et nood sind ära ei sööks. Täpselt sama põhimõte on kiilunud ka tõlkija teadvusesse, mis lakkamatult ainest töötleb (see on mõnikord teine põhjus, miks su tõlkijast kamraad sõnu kohe kiiresti suust välja ei saa).

Ühesõnaga, tõlkijat on õpetatud olema ilmeksimatu ja selles parajalt kramplikus olekus (mis, usute või mitte, võib isegi teatud tasandil nauditav olla) tuleb siiski aeg-ajalt ette olukordi, kus mõistus lukustub, käsi vääratab ja tõlkesse ilmub midagi eriti totrat. Siis tahab tõlkija muidugi maa alla vajuda või isegi planeedilt jalga lasta.

Täiskasvanupee

Minul juhtus paar aastat tagasi olukord, kui kontrollisin juba mitmendat korda mitmesajaleheküljelise teksti (tõlge inglise keelest eesti keelde) terminite ühtlust. Kuigi aeg pitsitas igast küljest, soovis klient veel paari terminit muuta. Iseenesest ei midagi rasket: termin „täiskasvanuharidus” tuli asendada terminiga „täiskasvanuõpe”. Kõik sujus hetkeni, kui avastasin, et seda terminit esineb pea igal leheküljel mitu korda. Olin mõttes tänulik MS Wordi funktsioonile, millega saab ühe termini asendada kenasti teisega. Küll aga on eesti keele õnn või õnnetus käänded. Asendus oli toimunud nimetavas käändes, kuid terminit kasutati tekstis veel mitmes käändevormis. Kord juba muudatusi kontrollima asudes, suutsin enda arvates leida üles kõik kohendamist vajavad sõnad ja tegin veel mõned asendused, et tööd kiirendada. Pisut pärast tööpäeva lõppu klõpsasin postkastis nupule „Saada” ja tekst läks teele.

Ja siis – oh, õudust! Olin teksti veel pärast saatmist mingist harjumusest sirvima jäänud ja nägin, et kõikides allmärkustes oli see õnnetu sõna kohendamata jäänud. Kahju polekski olnud nii suur, aga „täiskasvanuharidusest” oli saanud mitmekordse asendamise tulemusena „täiskasvanupee”. Õnneks oli teksti vastuvõtjat huumorimeelega õnnistatud ja viga sai kibekiiresti parandatud, ent väga-väga piinlik oli ikka.

Whiteness protection

Teine huvitav veajuhtum on seotud ühe ingliskeelse õigustekstiga, mida pidin tõlkima eesti keelde. Tekst oli üsna keeruline ja sellesse tuli korralikult süveneda. Järsku vaatas mulle lause seest vastu fraas „whiteness protection”. Olgu öeldud, et täpsemalt oli tegemist pettustevastase organisatsiooni teatava regulatsiooniga. Ma tõesti ei uskunud oma silmi ja mõtlesin endamisi, kas ma näen valesti, sest tekstiüleselt ei esinenud ühtegi viidet ei inimese nahavärvile ega hambapasta reklaamile. Pealegi tundus „whiteness” tervest kontekstist kuidagi väga väljas olevat. Uurides põhjalikult abimaterjale ja tuhnides teemaga seotud veebilehedel, sai lõpuks selgeks, et fraasi õige kuju pidi olema „witness protection”. Sel hetkel oli küll tunne, nagu oleks Ravensburgeri pusle 1000. tüki paika saanud. Vahel tuleb ka teksti koostajal ette apsakaid, mis võivad viia tohutu segaduseni.

Eksimine on inimlik

Näited tõlkeapsakate kohta võib tuua muidugi veel (nt „toetus” ja „teotus” ühes tähtsas Euroopa Liidu tõlkes) ning eriti humoorikad (ja vahel ka kurvastavad) on lauseloogika vead, kus lause tegijale omistatakse imevõimeid või vahetuvad mõnes tegevuses pooled (nt kohtunik peab esitama süüdistatavale tõendid oma süütuse kohta).

Nii et ka tõlkija on pelgalt lihtsurelik, kellel jääb aeg-ajalt midagi kahe silma vahele, kuid võib-olla eristab teda teistest eluvaldkonna esindajatest asjaolu, et vea tegemisest ülesaamine võtab tal oluliselt kauem aega. Ja seetõttu tasub vaadata oma tõlkijast sõbrale või sõbrannale vesteldes alati julgelt silma ja alustada juttu ilma kohmetuseta, vahest isegi õlale patsutada ja öelda, et töölaua tagant tõusnuna tasub oma enesekriitika mantel natukeseks varna riputada.

OLED SÜNDINUD PROJEKTIJUHIKS? Uued väljakutsed ootavad sind!

Kui soovid töötada ambitsioonikas ja arenevas meeskonnas ning sulle pakub huvi korrektne keelekasutus ja tõlkemaailm, siis kandideeri meile projektijuhiks. Oleme laienemas Skandinaaviasse ning ees ootavad põnevad ajad!

Projektijuht vastutab tõlkeprotsesside korraldamise eest. Ta on üks firma alustalasid ning kliendi kontaktisik meie tõlkebüroos. Projektijuhi tööst sõltub tõlkeprojektide edukus ja kliendi rahulolu. Vajame sellesse ametisse inimest, kes ei karda väljakutseid ning kes on edule orienteeritud protsessijuhtija.

TÖÖ KIRJELDUS:

• täiskohaga töö kontoris koha peal;
• projektijuhtimine: kliendisuhtlus, projektide vastuvõtmine ja planeerimine, meeskonna valimine, protsessijuhtimine ja kuluarvestus, arvete väljastamine;
• andmebaaside hooldus;
• müügimeeskonna assisteerimine;
• koosseisulise tõlkemeeskonna tugi;
• tööle asumine esimesel võimalusel;
• töötasu kokkuleppel (põhipalk ja tulemustasu).

NÕUDMISED:

• kõrgharidus;
• vene või eesti keel emakeelena;
• laitmatu eesti keel nii kõnes kui kirjas;
• inglise keel kõrgtasemel;
• hea pingetaluvusega ning osav suhtleja;
• otsustusvõimeline ja vastutustundlik;
• distsiplineeritud ning nõudlik nii enda kui teiste vastu;
• õppimisvõimeline ja arengule orienteeritud;
• võimekus töötada erinevate tarkvaradega (väljaõpe koha peal).

KASUKS TULEB:

• varasem kokkupuude tõlkemaailmaga;
• mõnede projektijuhtimis- ja tõlketarkvarade tundmine.
• varasem kogemus müügitööst, projektijuhiametist või IT-valdkonnast;

ETTEVÕTE PAKUB:

• tulemustele orienteeritud palka (põhipalk ja tulemustasu);
• tööd toredas meeskonnas ja meeldivas kesklinna kontoris;
• täiendõpet ja arenguvõimalusi;
• huvitavaid väljakutseid ning palju uusi oskusi.

Kandideerimiseks palume saada CV ja motivatsioonikiri aadressile hr(at)neontranslations.com.

Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

KINDEL PLAAN

Kui ma oktoobri alguses endiselt päikeselisest ilmast lummatuna ja sealjuures muidugi suhteliselt õhukesse mantlisse riietatuna Helsingis maabusin ja kuldsete sügislehtede keerises rongijaama poole tõttasin, et võtta sealt suund Hämeenlinna poole, sain ma üsna ruttu aru, et mõistlik on käia läbi poest ning soetada endale kindad ja sall. Sest hoolimata säravast sinisest taevast ja mõnusast miljööst tahtis tuul nina peast puhuda ning sõrmed külmast otsast kukkuda.

Mõeldud-tehtud. Peagi istusin suure sooja salli sees vagunis number kuus ja sõit tundmatusse algas. Kui ma ütlen tundmatusse, siis ei pea ma silmas mitte seda, et Soome niivõrd tundmatu maana kõlaks, vaid pigem asjaolu, et ma seekord tõesti ei teadnud, mis mind ees ootab. Olin nimelt teel Soome-Rootsi tõlkijate konverentsile, et nuusutada pisut Põhjamaade tõlkimismaastikku, hoomamata selle tegelikku hiiglust.

ARGLIKUD SAMMUD

Konverentsi toimumiskohta sisenedes värises jalg ikka korralikult ja pomisesin omaette kunagi keeltekoolis omandatud rootsikeelseid viisakusfraase. Nagu võite juba aimata, siis purtsatas perfektselt peas kõlanud tekst vajalikul ajal välja nii, nagu oleksin põsed hamstri kombel küpsiseid täis toppinud. Sellest hoolimata saadi minust õnneks õigesti aru. Küll aga kuulasin konverentsi korraldusmeeskonna liikme rootsikeelseid juhiseid nii innukalt, et konverentsiruumi asemel sattusin esialgu garderoobi. Nojah. Nii juhtub mõnikord ka emakeelseid juhtnööre kuulates, kui lähed eriti ähmi täis.

PANE END PROOVILE!

Õnnelikult ruumi siiski üles leidnud, tervitas mind laual kuhi soome- ja rootsikeelseid brošüüre ja voldikuid, millel tuttavad sõnad peal. Svensk-finskt översättarseminarium – õige koht! Võtsin istet ja esimese hooga käis peast läbi rumal mõte tumma mängida (vaat kuhu mugavustsoonist väljaroomamine võib viia). Kolmanda ettekande kuulamise lõpuks hakkas ka aju korralikult kärssama, sest mõnel juhul esineti soome keeles rootsikeelsete slaididega ja seejärel vastupidi. Lõunale minnes hakkasin juba lootust natuke kaotama, kui minuga ühte lauda istusid neli rootslast, kes lõbusalt juttu alustasid. Teadupärast aga kaob närv siis ära, kui seltskond on hea ja toit maitsev. Endagi üllatuseks rääkisin ma päris soravat rootsi keelt ja need sõnad, mida ma ei teadnud või mis meelde ei tulnud, asendasin inglise keelega. Vastuvõtt oli soe. Seda enam, et olin enda teada ainuke eestlane ligi 70 rootslase ja soomlase hulgas.

USU ENDASSE!

Viimaseid ettekandeid kuulates hakkas eneseusk tasapisi taastuma. Rootsikeelne kõne hakkas peas juba loogilisi keelekujundeid vormima ja isegi soome keel ei tundunud enam nii ületamatu. Õhtul viidi meid Hämeenlinna keskaegsesse lossi ekskursioonile ning seejärel hubasesse restorani einestama. Puhta juhuse tahtel sattusin väiksemasse lauda koos kolme rootslase ja kahe soomlasega, kellest kaks esinesid ettekannetega järgmisel päeval. Juttu jätkus kauemaks ning ühtäkki tundsin, et olgu tegemist soome, rootsi, inglise või eesti keelega, tõlkijate huvid on ikkagi täpselt samad. Näiteks suutsime kuuekesi ligi veerand tundi arutada Nordea panga nime häälduse üle, mis keelekaugele inimesele võib tunduda pehmelt öeldes jabur. Aga meil oli nii lõbus!

JULGETE PÄRALT ON MAAILM

Teisel konverentsipäeval tundsin end juba nagu kala vees. Isegi kui rootsikeelses kõnes keel veidi vääratas või mõttelõng kippus sassi minema, sain oma sõnumi edastatud ja tunda end osakesena armastatud eriala masinavärgist. Tõtt-öelda tuletas konverentsil osalemine mulle meelde viis lihtsat tõde, mida soovin ka teiega jagada.

1. Ära karda tundmatus kohas vette hüpata. Loomulikult ei propageeri ma siin ülimat uljust, millega parimal juhul jalg vastu veealust kivimürakat ära kriimustada, aga mugavustsoonist tuleb aeg-ajalt lahkuda. Isegi siis, kui arvuti ees istumine ja tõlkeprogrammidega müramine on liiga armsaks saanud.

2. Unusta perfektsus. Olid kunagi koolis viieline? Lõpetasid ülikooli cum laude? Oskad lennult viit keelt tõlkida? Tubli töö, aga päriselus teistega suheldes selline lähenemine sageli ei tööta. Grammatika külge klammerdumine ja paaniline kartus vigade ees muudab spontaanse vestluse toreda inimesega täielikuks õudusunenäoks. Selle asemel hinga paar korda sügavalt sisse-välja ja lase vestlusel rahulikult areneda. Sa ei ole eksamil, vaid räägid teise inimesega. Võta tšillilt, nagu tänapäeval öeldakse.

3. Naerata. Kõlab veidi klišeena, aga toimib. Keegi ei taha suhelda tusase inimesega. Isegi kui on raske kohaneda, siis lõdvestab naeratamine ka sind ennast.

4. Vaheta regulaarselt keskkonda (loe: reisi). Isegi kui tengelpung selle üle liialt ei rõõmusta, soovitan vähemalt kuus korra kas või teise Eesti linna sõita ja ringi uudistada. Inimene ei ole loodud istuma ühes ja samas kohas 365 päeva juttis. Reisimisega tärkavad varjujäänud oskused võõras keskkonnas orienteeruda ja rõõmu tunda näiliselt pisiasjadest. Olgu selleks siis piletiautomaadist võidurõõmsalt pileti kätte saamine või keskaegse kiriku löövide lugemine.

5. Loe võõrkeelset kirjandust. Kui vähegi aega, aitab keeleoskusele kaasa lugemine. Ilukirjandus, ajalehed-ajakirjad, tänavalt jagatavad flaierid – soovitan need kindlasti vastu võtta, sest mine tea, mis on järgmine sõna, mida võõrkeeles kasutama hakkad. Peamine on unustada valehäbi ja olla uudishimulik, sest keele õppimist soosib loominguline lähenemine.

HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS

Tagasiteel Hämeenlinnast Helsingisse lugesin rongis üht rootsikeelset ajalehte ja tundsin tungivat vajadust rootsi keele praktikat jätkata. Eestis on keeruline leida inimesi, kellega puhtas rootsi keeles rääkida, ent sellegipoolest külastan nüüd regulaarselt rootsikeelseid veebisaite ja hoian end uudistega kursis. Sest ujumist saab harjutada ainult julgelt vette minnes.

Hambaarstide erialamess Hammaslääkäripäivät 2016 Soomes

Meie tõlkebüroo osales ka tänavu Soome hambaarstide suurüritusel Hammaslääkäripäivät, mis toimus 24.-26.novembril Helsingis. Üritust korraldab Soome Hambaarstide Ühing Apollonia. Külastasime messi teistkordselt.

Huvitavad eksponendid ja kõnelejad

Soome suurim erialamess suutervise, hambaravi ja vastava varustusega tegelevatele professionaalidele toob igal aastal kokku tuhandeid spetsialiste mitte üksnes Soomest, vaid ka kaugemalt nagu Itaalia, Saksamaa, Austria, Jaapan, jm. Messi raames korraldatakse tooteesitlusi, peetakse loenguid ning tutvustatakse uuemaid trende tootearenduses.

Seekord oli messil välismaiseid esinejaid 5 eri riigist sh Dr. Bernie H Whitaker (UK) ettekandega „Mindful distraction and relaxation – a new approach to managing dental anxiety and pain“, Dr. Paweł Plakwicz (Poola) rääkis teemal „Contemporary Treatment for Missing Teeth in Growing Patients. Autotransplantation – The Natural Choice“, Prof. Frank Lobbezoo (Holland) ettekandega „Bruxism – diagnosis and management“, Dr. Marcus Dagnelid (Rootsi) ülevaatega „Implantologian prekurssi: A day of Inspiration“. Täpsema programmi leiad siit.

Messil olid muude firmade seas oma stendidega väljas ka Eestiski esindusi omavad hambaravitoodete firmad nagu W&H, Voco, Coltene, Heraeus Kulzer, GC, Plandent, 3M, DAB, jpt. Esindatud olid ka mõned Eesti omafirmad nagu Dentes Grupp Soome esindus ja Dental Marketing.

Meie huvi messi vastu – kliendisuhted ja koostööpartnerid

Tõlkebüroo NEON huvi messi vastu tulenes otseselt meie tööst hambaravialaste tõlgetega. Läksime sinna kohtuma oma klientidega ning looma uusi sidemeid Soome hambaravispetsialistidega, kes assisteeriks ja konsulteeriks meid tõlgete valmimisel eelkõige soomekeelse hambaraviterminoloogia osas. Kuna tegeleme erialatõlgetega, siis on meie jaoks ülimalt oluline hoida kontakti vastava valdkonna spetsialistidega ning olla kursis nii selle eriala spetsiifikast lähtuvate päevakajaliste teemadega kui nende toodete ja teenustega, millega oma tõlgetes kokku puutume.

Uuendused tänapäeva hambaravis

Lisaks kohtumistele klientidega oli messil näha ja kuulda palju huvitavat. Nagu ikka sarnaste suurmesside puhul esitleti ka Hammaslääkäripäivät raames uuenduslikke tooteid. Tutvustame siinkohal paari neist.

HELPie

Messi raames tutvusime Dr. Riitta Pietarineniga, kes esitles oma innovaatilist hambaraviabivahendit HELPie. Tegemist on ühekordseks kasutamiseks mõeldud sülje- ja veeimuriga, mis toimib samaaegselt nii suutoestaja kui keelehoidjana ning hõlbustab seeläbi hambaarstide ja suuhügienistide tööd. Dr. Pietarinen leiutas HELPie lähtudes isiklikest vajadustest. 2014.aastal lõi ta firma Medrian, mis arendab, toodab ja turustab HELPie eeskujul teisigi hambaravis kasutavaid abivahendeid. HELPie on saavutanud populaarsuse paljudes riikides ning on muu hulgas leidnud kasutajad ka Eestis. 2015.aastal valiti see toode Soome kolme parima innovatsioonitoote hulka ning tänavu sai see messi Hammaslääkäripäivät Innovatsiooniauhind 2016 erilise tunnustuse osaliseks (Innovation award 2016 Honorable mention).

Vaata HELPie omadusi ja kasutamist tutvustavat videot siin.

DMS

Lisaks HELPiele tutvusime lähemalt firma DMS (Digital Marking Systems) tootega, mis võimaldab märgistada proteese digitaalse identifitseerimiskiibiga. DMS turvamärgistuse abil on võimalik kiiresti ja vaevata ning inimese isikuandmeid avaldamata tuvastada proteeside omanikku. DMS turvamärgistus kinnitatakse proteesile selle valmistamise või parandamise käigus ning selle võib tellida nii hambalabor, hambatehnik kui hambaarst. Turvamärgistusel olev kood aktiveeritakse DMS.fi kodulehel, misjärel on proteesi kadumise korral võimalik see turvamärgistuse abil tuvastada ning tagastada omanikule. See toode on mõeldud eelkõige neile hambaravispetsialistidele, kes soovivad proteeside tellimise või nende parandamise käigus pakkuda oma klientidele lisaväärtust ja täiendavat turvatunnet.

MerdientOptergo

Hammaslääkäripäivät 2016.aasta innovatsiooniauhinna võitjana kõitis me tähelepanu firma MeridentOptergo, kes pälvis auhinna pikaajalise töö eest luupide MO Loupes arendamisel. Messil jagatav iga-aastane innovatsiooniauhind omistatakse firmale, kelle järjepidev teadus- ja arendustegevus aitab kaasa hambaarstide töötingimuste parandamisele ning klientide turvalisuse ja heaolu tagamisele. Antti Ulvio ja Per Johan Petterson vastavalt MeridentOptergo Soome ja Rootsi kontorist olid nii lahked ja tutvustasid meile nende poolt pakutavate luupide eripära ehk seda, mil moel need erinevad teistest ja kuidas need aitavad hambaarstide tööd kergemaks muuta.

Mitmekülgne erialamess

Hammaslääkäripäivät on vaieldamatult väga mitmekülgne hambaravispetsialiste koondav üritus. Soovitame kõikidel asjahuvilistel kindlasti seda külastada, sest isegi mitte-spetsialistile leidus seal palju huvitavat ning õpetlikku alates kõrgtehnoloogilisest hambaravitehnikast kuni suutervisega seotud toodeteni nagu seda on uued ja huvitavad hambaharjad ja hambapastad, mida läheb vaja meist igaühel. Tahame tänada kõiki, kellega messi raames kohtusime ning spetsialiste, kes nõustusid meiega koostööd tegema.

Hambaravialased tõlked

Tõlkebüroo NEON tegeleb erialatõlgetega, mille hulka kuuluvad ka meditsiini- ja farmakoloogiatõlked sh hambaravialaste materjalide tõlked. Tegutseme tõlketurul juba aastast 2000. Oma töös kasutame terminoloogilise ja sisulise ühtsuse tagamiseks uusimat tõlketehnoloogiat (CAT tools) ning meie teenused on sertifitseeritud vastavalt ISO9001 ja ISO17100 nõuetele.

Loe selle kohta, mida annab ISO nii kliendile kui teenuseosutajale ning miks on erialatõlgete puhul vajalik just sertifitseeritud teenus.

Kokkuvõtliku ülevaate meie firmast leiate siin.

Suhtled vabalt ja räägid taani keelt? Meil leiad rakendust!

Tööd saab taani keelt kõnes ja kirjas vabalt valdav kandidaat, kes on huvitatud võõrkeeltest ja tõlkemaailmast.

Vajame oma meeskonda ASSISTENTI, kes oleks abiks uute kliendisuhete loomisel Taani turul.

Töö hõlmab peaasjalikult kokkulepitud kirjavahetuse pidamist ning telefonisuhtlust.

Sobib tööks osalise ajaga ning kaugtöö vormis.

VAJALIKUD OMADUSED:

– kõrgharidus või selle omandamine;

– väga hea taani keel kõnes ja kirjas;

– väga hea inglise keele oskus;

– hea suhtlusoskus ja kliendisõbralikkus – viisakas ja mõtestatud suhtlemine;

– süsteemsus ja järjekindlus;

– kohusetundlik ja tulemustele orienteeritud töössesuhtumine.

OMALT POOLT PAKUME:

– võimalik töötamine kaugtööna;

– osaline tööaeg, vaba graafik;

– tasu kokkulepel = tunnitasu + % uuest käibest;

– igakülgne abi müügimeeskonnalt;

– võimalus areneda ja heade tulemuste korral asuda tööle täiskohaga;

– tore meeskond ja uued turud.

Kui oled sellest tööst huvitatud, siis saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile hr(at) neontranslations.com, misjärel võtame sinuga ühendust.

Loe lähemalt meie tõlkebüroo kohta siit.

Kevad on käes ja värskendavad tuulepuhangud on toonud uuendusi meiegi tõlkebüroosse.

Ootame meiega liituma toredat ja asjalikku kolleegi, kes

• peab lugu meeskonnatööst, kuid kes oskab mõelda ka oma peaga;
• on hea spetsialist ja teeb oma tööd hästi, kuid on valmis ka õppima ja arenema;
• oskab näha, et tema isiklik areng sõltub ka tema panusest firma arengusse.

Tööd saab

INGLISE-EESTI-INGLISE TÕLKIJA-TOIMETAJA

Tööülesanded:

• tõlked inglise keelest eesti keelde ja vastupidi;
• toimetamine ja keelekorrektuur;
• töö terminibaaside ja tõlkemäludega.

Nõudmised kandidaadile:

• eesti keel emakeelena – laitmatu kirjakeele oskus;
• inglise keel kõrgtasemel;
• kõrgharidus (filoloog või juriidiline haridus);
• nõudlik ning parimatele tulemustele orienteeritud kriitikameel oma tööde suhtes;
• korrektsus, täpsus, süsteemsus;
• valmisolek ja sobivus meeskonnatööks;
• eeskujulik töökultuur ja distsipliin;
• hea pingetaluvus tähtajaliste projektide tõlkimisel;
• osav uute tarkvarade kasutama õppimisel;
• tõsise töösse suhtumisega oma ala spetsialist.

Kasuks tuleb:

• varasem kogemus õigustõlgete teostamisel või juriidiline haridus;
• tõlketarkvarade tundmine või valmidus õppida neid kasutama;
• varasem töökogemus tõlkijana min 2 aastat.

Omalt poolt pakume:

• tööd meeldivas ja töökas meeskonnas ning toredas kesklinna kontoris;
• tööks vajalikku väljaõpet ning täiendkoolitust;
• igakülgset erialast tuge tööülesannete täitmisel;
• palka vastavalt tulemustele: garanteeritud põhipalk + töötasu tõlkemahu alusel.

Tõlkebüroo tööpäev kontoris algab 8.30 ja lõppeb 17.30 (sh lõunapaus). Tõlkija-toimetaja ametikoht eeldab aga siiski tõlkeprojektide tähtaegade jälgimist, mistõttu pole oluline mitte niivõrd kellast-kellani töö, vaid projektide valmimine tähtajaks.

CV ja motivatsioonikiri saata aadressile hr(at)neontranslations.com. Täiendav informatsioon 51 14 695.

Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

Levinud stsenaarium…

„Oh, täna ei ole tõlkimiseks üldse aega. Kõik tööd ja tähtajad tulid korraga. Mis ma selle tööga siis peale hakkan? Õhtuks on vaja. Noh, lasen Google Translate’ist läbi ja vaatan kiiresti üle. Kes sellel ikka vahet teeb…“

Nii jõuaks toimetaja kätte katkine tekst, mida kohe ühestki otsast enam tervikuks siduda ei saa. Nagu keegi oleks peegli maha visanud ja käskinud killud tagasi kokku kleepida. Polegi muud teha, kui iga segment tõlkeprogrammis uuesti üle käia ja päästa projekt kindlast hävingust.

Milles siis probleem?

Probleem seisneb selles, et masintõlge teisendab sõnu, mitte mõtet. Kui sisestada ingliskeelne tekst masintõlkeprogrammi ja anda käsklus see eestikeelseks muuta, võib võtta mürki selle peale, et lauseloogika muutub ja tähendus muutub vastupidiseks või täiesti arusaamatuks. Rääkimata käändelõppude ja idioomide haihtumisest.

Seega mida pikema ja keerukama struktuuriga on algkeelne lause, seda suurem on risk, et masintõlge suudab üllitada eestikeelse teisendirea, kus võivad isegi komad kenasti paigas olla, ent paraku puudub tõlkelauses algselt väljendatud mõte. Mõnikord võivad sellised tulemid olla diagonaalpilgul vaadatuna petlikult head ning alles veidi sügavam analüüs toob puudused esile. Sageli on aga lihtsam ja kiirem meisterdetektiivi mängimise ja vigase lause parandamise asemel tõlkida see ise ilma masina abita.

Liiga mustad prillid?

Tuleb tunnistada, et masintõlge on viimastel aastatel teinud arengus suure hüppe. Tänu Google’ile või näiteks ka Tartu Ülikooli masintõlkele[1] on lihtsustunud võõrkeelsest tekstist arusaamine – mis on ka omaette väärtus. See võib näiteks aidata tõlkijal või toimetajal teksti tähendust kiiresti hoomata, et moodustada n-ö toores põhi loetava lause konstrueerimiseks sihtkeeles.

Samuti on masintõlkest abi ka väga ühetaoliste tekstide korral, kus kasutatakse pigem numbreid, lühendeid, standardseid lihtlauseid ja mitte väga keerulisi konstruktsioone. Numbrite teisendamine ei ole just raketiteadus. Arvatavasti meeldiks igale tõlkijale vaid ühe nupuvajutusega 200 segmenti automaatselt ära tõlkida. Kas pole mitte nii?

Seega ei seisne probleemi tuum mitte masintõlke kvaliteedis, vaid selle käsitsemises. Tasub teada, millal võib masintõlkest abi olla ja mille peale loota ei tasu. Juhul kui tõlkija tunneb, et tähtaeg on juba liiga lähedal, ja haarab masintõlke abikäest kinni, siis tasub tal alati olla kriitiline nii enda kui ka programmi suhtes.

[1] Vt https://tartu.postimees.ee/4082917/google-translate-sai-konkurendi-ulikooli-keeletehnoloogid-valmistasid-uuendusliku-eestikeelse-masintolke-tooriista

OLED SÜNDINUD PROJEKTIJUHIKS? Uued väljakutsed ootavad sind!

Kui soovid töötada ambitsioonikas ja arenevas meeskonnas ning sulle pakub huvi korrektne keelekasutus ja tõlkemaailm, siis kandideeri meile projektijuhiks. Oleme laienemas Skandinaaviasse ning ees ootavad põnevad ajad!

Projektijuht vastutab tõlkeprotsesside korraldamise eest. Ta on üks firma alustalasid ning kliendi kontaktisik meie tõlkebüroos. Projektijuhi tööst sõltub tõlkeprojektide edukus ja kliendi rahulolu. Vajame sellesse ametisse inimest, kes ei karda väljakutseid ning kes on edule orienteeritud protsessijuhtija.

TÖÖ KIRJELDUS:

• täiskohaga töö kontoris koha peal;
• projektijuhtimine: kliendisuhtlus, projektide vastuvõtmine ja planeerimine, meeskonna valimine, protsessijuhtimine ja kuluarvestus, arvete väljastamine;
• andmebaaside hooldus;
• müügimeeskonna assisteerimine;
• koosseisulise tõlkemeeskonna tugi;
• tööle asumine esimesel võimalusel;
• töötasu kokkuleppel (põhipalk ja tulemustasu).

NÕUDMISED:

• kõrgharidus;
• vene või eesti keel emakeelena;
• laitmatu eesti keel nii kõnes kui kirjas;
• inglise keel kõrgtasemel;
• hea pingetaluvusega ning osav suhtleja;
• otsustusvõimeline ja vastutustundlik;
• distsiplineeritud ning nõudlik nii enda kui teiste vastu;
• õppimisvõimeline ja arengule orienteeritud;
• võimekus töötada erinevate tarkvaradega (väljaõpe koha peal).

KASUKS TULEB:

• varasem kokkupuude tõlkemaailmaga;
• mõnede projektijuhtimis- ja tõlketarkvarade tundmine.
• varasem kogemus müügitööst, projektijuhiametist või IT-valdkonnast;

ETTEVÕTE PAKUB:

• tulemustele orienteeritud palka (põhipalk ja tulemustasu);
• tööd toredas meeskonnas ja meeldivas kesklinna kontoris;
• täiendõpet ja arenguvõimalusi;
• huvitavaid väljakutseid ning palju uusi oskusi.

Kandideerimiseks palume saada CV ja motivatsioonikiri aadressile hr(at)neontranslations.com.

The post TÖÖD SAAB PROJEKTIJUHT-TÕLKEKORRALDAJA appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

KINDEL PLAAN

Kui ma oktoobri alguses endiselt päikeselisest ilmast lummatuna ja sealjuures muidugi suhteliselt õhukesse mantlisse riietatuna Helsingis maabusin ja kuldsete sügislehtede keerises rongijaama poole tõttasin, et võtta sealt suund Hämeenlinna poole, sain ma üsna ruttu aru, et mõistlik on käia läbi poest ning soetada endale kindad ja sall. Sest hoolimata säravast sinisest taevast ja mõnusast miljööst tahtis tuul nina peast puhuda ning sõrmed külmast otsast kukkuda.

Mõeldud-tehtud. Peagi istusin suure sooja salli sees vagunis number kuus ja sõit tundmatusse algas. Kui ma ütlen tundmatusse, siis ei pea ma silmas mitte seda, et Soome niivõrd tundmatu maana kõlaks, vaid pigem asjaolu, et ma seekord tõesti ei teadnud, mis mind ees ootab. Olin nimelt teel Soome-Rootsi tõlkijate konverentsile, et nuusutada pisut Põhjamaade tõlkimismaastikku, hoomamata selle tegelikku hiiglust.

ARGLIKUD SAMMUD

Konverentsi toimumiskohta sisenedes värises jalg ikka korralikult ja pomisesin omaette kunagi keeltekoolis omandatud rootsikeelseid viisakusfraase. Nagu võite juba aimata, siis purtsatas perfektselt peas kõlanud tekst vajalikul ajal välja nii, nagu oleksin põsed hamstri kombel küpsiseid täis toppinud. Sellest hoolimata saadi minust õnneks õigesti aru. Küll aga kuulasin konverentsi korraldusmeeskonna liikme rootsikeelseid juhiseid nii innukalt, et konverentsiruumi asemel sattusin esialgu garderoobi. Nojah. Nii juhtub mõnikord ka emakeelseid juhtnööre kuulates, kui lähed eriti ähmi täis.

PANE END PROOVILE!

Õnnelikult ruumi siiski üles leidnud, tervitas mind laual kuhi soome- ja rootsikeelseid brošüüre ja voldikuid, millel tuttavad sõnad peal. Svensk-finskt översättarseminarium – õige koht! Võtsin istet ja esimese hooga käis peast läbi rumal mõte tumma mängida (vaat kuhu mugavustsoonist väljaroomamine võib viia). Kolmanda ettekande kuulamise lõpuks hakkas ka aju korralikult kärssama, sest mõnel juhul esineti soome keeles rootsikeelsete slaididega ja seejärel vastupidi. Lõunale minnes hakkasin juba lootust natuke kaotama, kui minuga ühte lauda istusid neli rootslast, kes lõbusalt juttu alustasid. Teadupärast aga kaob närv siis ära, kui seltskond on hea ja toit maitsev. Endagi üllatuseks rääkisin ma päris soravat rootsi keelt ja need sõnad, mida ma ei teadnud või mis meelde ei tulnud, asendasin inglise keelega. Vastuvõtt oli soe. Seda enam, et olin enda teada ainuke eestlane ligi 70 rootslase ja soomlase hulgas.

USU ENDASSE!

Viimaseid ettekandeid kuulates hakkas eneseusk tasapisi taastuma. Rootsikeelne kõne hakkas peas juba loogilisi keelekujundeid vormima ja isegi soome keel ei tundunud enam nii ületamatu. Õhtul viidi meid Hämeenlinna keskaegsesse lossi ekskursioonile ning seejärel hubasesse restorani einestama. Puhta juhuse tahtel sattusin väiksemasse lauda koos kolme rootslase ja kahe soomlasega, kellest kaks esinesid ettekannetega järgmisel päeval. Juttu jätkus kauemaks ning ühtäkki tundsin, et olgu tegemist soome, rootsi, inglise või eesti keelega, tõlkijate huvid on ikkagi täpselt samad. Näiteks suutsime kuuekesi ligi veerand tundi arutada Nordea panga nime häälduse üle, mis keelekaugele inimesele võib tunduda pehmelt öeldes jabur. Aga meil oli nii lõbus!

JULGETE PÄRALT ON MAAILM

Teisel konverentsipäeval tundsin end juba nagu kala vees. Isegi kui rootsikeelses kõnes keel veidi vääratas või mõttelõng kippus sassi minema, sain oma sõnumi edastatud ja tunda end osakesena armastatud eriala masinavärgist. Tõtt-öelda tuletas konverentsil osalemine mulle meelde viis lihtsat tõde, mida soovin ka teiega jagada.

1. Ära karda tundmatus kohas vette hüpata. Loomulikult ei propageeri ma siin ülimat uljust, millega parimal juhul jalg vastu veealust kivimürakat ära kriimustada, aga mugavustsoonist tuleb aeg-ajalt lahkuda. Isegi siis, kui arvuti ees istumine ja tõlkeprogrammidega müramine on liiga armsaks saanud.

2. Unusta perfektsus. Olid kunagi koolis viieline? Lõpetasid ülikooli cum laude? Oskad lennult viit keelt tõlkida? Tubli töö, aga päriselus teistega suheldes selline lähenemine sageli ei tööta. Grammatika külge klammerdumine ja paaniline kartus vigade ees muudab spontaanse vestluse toreda inimesega täielikuks õudusunenäoks. Selle asemel hinga paar korda sügavalt sisse-välja ja lase vestlusel rahulikult areneda. Sa ei ole eksamil, vaid räägid teise inimesega. Võta tšillilt, nagu tänapäeval öeldakse.

3. Naerata. Kõlab veidi klišeena, aga toimib. Keegi ei taha suhelda tusase inimesega. Isegi kui on raske kohaneda, siis lõdvestab naeratamine ka sind ennast.

4. Vaheta regulaarselt keskkonda (loe: reisi). Isegi kui tengelpung selle üle liialt ei rõõmusta, soovitan vähemalt kuus korra kas või teise Eesti linna sõita ja ringi uudistada. Inimene ei ole loodud istuma ühes ja samas kohas 365 päeva juttis. Reisimisega tärkavad varjujäänud oskused võõras keskkonnas orienteeruda ja rõõmu tunda näiliselt pisiasjadest. Olgu selleks siis piletiautomaadist võidurõõmsalt pileti kätte saamine või keskaegse kiriku löövide lugemine.

5. Loe võõrkeelset kirjandust. Kui vähegi aega, aitab keeleoskusele kaasa lugemine. Ilukirjandus, ajalehed-ajakirjad, tänavalt jagatavad flaierid – soovitan need kindlasti vastu võtta, sest mine tea, mis on järgmine sõna, mida võõrkeeles kasutama hakkad. Peamine on unustada valehäbi ja olla uudishimulik, sest keele õppimist soosib loominguline lähenemine.

HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS

Tagasiteel Hämeenlinnast Helsingisse lugesin rongis üht rootsikeelset ajalehte ja tundsin tungivat vajadust rootsi keele praktikat jätkata. Eestis on keeruline leida inimesi, kellega puhtas rootsi keeles rääkida, ent sellegipoolest külastan nüüd regulaarselt rootsikeelseid veebisaite ja hoian end uudistega kursis. Sest ujumist saab harjutada ainult julgelt vette minnes.

The post Hakka rääkima! Nüüd kohe! ehk Kuidas lingvistilises meres ellu jääda. appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Hambaarstide erialamess Hammaslääkäripäivät 2016 Soomes

Meie tõlkebüroo osales ka tänavu Soome hambaarstide suurüritusel Hammaslääkäripäivät, mis toimus 24.-26.novembril Helsingis. Üritust korraldab Soome Hambaarstide Ühing Apollonia. Külastasime messi teistkordselt.

Huvitavad eksponendid ja kõnelejad

Soome suurim erialamess suutervise, hambaravi ja vastava varustusega tegelevatele professionaalidele toob igal aastal kokku tuhandeid spetsialiste mitte üksnes Soomest, vaid ka kaugemalt nagu Itaalia, Saksamaa, Austria, Jaapan, jm. Messi raames korraldatakse tooteesitlusi, peetakse loenguid ning tutvustatakse uuemaid trende tootearenduses.

Seekord oli messil välismaiseid esinejaid 5 eri riigist sh Dr. Bernie H Whitaker (UK) ettekandega „Mindful distraction and relaxation – a new approach to managing dental anxiety and pain“, Dr. Paweł Plakwicz (Poola) rääkis teemal „Contemporary Treatment for Missing Teeth in Growing Patients. Autotransplantation – The Natural Choice“, Prof. Frank Lobbezoo (Holland) ettekandega „Bruxism – diagnosis and management“, Dr. Marcus Dagnelid (Rootsi) ülevaatega „Implantologian prekurssi: A day of Inspiration“. Täpsema programmi leiad siit.

Messil olid muude firmade seas oma stendidega väljas ka Eestiski esindusi omavad hambaravitoodete firmad nagu W&H, Voco, Coltene, Heraeus Kulzer, GC, Plandent, 3M, DAB, jpt. Esindatud olid ka mõned Eesti omafirmad nagu Dentes Grupp Soome esindus ja Dental Marketing.

Meie huvi messi vastu – kliendisuhted ja koostööpartnerid

Tõlkebüroo NEON huvi messi vastu tulenes otseselt meie tööst hambaravialaste tõlgetega. Läksime sinna kohtuma oma klientidega ning looma uusi sidemeid Soome hambaravispetsialistidega, kes assisteeriks ja konsulteeriks meid tõlgete valmimisel eelkõige soomekeelse hambaraviterminoloogia osas. Kuna tegeleme erialatõlgetega, siis on meie jaoks ülimalt oluline hoida kontakti vastava valdkonna spetsialistidega ning olla kursis nii selle eriala spetsiifikast lähtuvate päevakajaliste teemadega kui nende toodete ja teenustega, millega oma tõlgetes kokku puutume.

Uuendused tänapäeva hambaravis

Lisaks kohtumistele klientidega oli messil näha ja kuulda palju huvitavat. Nagu ikka sarnaste suurmesside puhul esitleti ka Hammaslääkäripäivät raames uuenduslikke tooteid. Tutvustame siinkohal paari neist.

HELPie

Messi raames tutvusime Dr. Riitta Pietarineniga, kes esitles oma innovaatilist hambaraviabivahendit HELPie. Tegemist on ühekordseks kasutamiseks mõeldud sülje- ja veeimuriga, mis toimib samaaegselt nii suutoestaja kui keelehoidjana ning hõlbustab seeläbi hambaarstide ja suuhügienistide tööd. Dr. Pietarinen leiutas HELPie lähtudes isiklikest vajadustest. 2014.aastal lõi ta firma Medrian, mis arendab, toodab ja turustab HELPie eeskujul teisigi hambaravis kasutavaid abivahendeid. HELPie on saavutanud populaarsuse paljudes riikides ning on muu hulgas leidnud kasutajad ka Eestis. 2015.aastal valiti see toode Soome kolme parima innovatsioonitoote hulka ning tänavu sai see messi Hammaslääkäripäivät Innovatsiooniauhind 2016 erilise tunnustuse osaliseks (Innovation award 2016 Honorable mention).

Vaata HELPie omadusi ja kasutamist tutvustavat videot siin.

DMS

Lisaks HELPiele tutvusime lähemalt firma DMS (Digital Marking Systems) tootega, mis võimaldab märgistada proteese digitaalse identifitseerimiskiibiga. DMS turvamärgistuse abil on võimalik kiiresti ja vaevata ning inimese isikuandmeid avaldamata tuvastada proteeside omanikku. DMS turvamärgistus kinnitatakse proteesile selle valmistamise või parandamise käigus ning selle võib tellida nii hambalabor, hambatehnik kui hambaarst. Turvamärgistusel olev kood aktiveeritakse DMS.fi kodulehel, misjärel on proteesi kadumise korral võimalik see turvamärgistuse abil tuvastada ning tagastada omanikule. See toode on mõeldud eelkõige neile hambaravispetsialistidele, kes soovivad proteeside tellimise või nende parandamise käigus pakkuda oma klientidele lisaväärtust ja täiendavat turvatunnet.

MerdientOptergo

Hammaslääkäripäivät 2016.aasta innovatsiooniauhinna võitjana kõitis me tähelepanu firma MeridentOptergo, kes pälvis auhinna pikaajalise töö eest luupide MO Loupes arendamisel. Messil jagatav iga-aastane innovatsiooniauhind omistatakse firmale, kelle järjepidev teadus- ja arendustegevus aitab kaasa hambaarstide töötingimuste parandamisele ning klientide turvalisuse ja heaolu tagamisele. Antti Ulvio ja Per Johan Petterson vastavalt MeridentOptergo Soome ja Rootsi kontorist olid nii lahked ja tutvustasid meile nende poolt pakutavate luupide eripära ehk seda, mil moel need erinevad teistest ja kuidas need aitavad hambaarstide tööd kergemaks muuta.

Mitmekülgne erialamess

Hammaslääkäripäivät on vaieldamatult väga mitmekülgne hambaravispetsialiste koondav üritus. Soovitame kõikidel asjahuvilistel kindlasti seda külastada, sest isegi mitte-spetsialistile leidus seal palju huvitavat ning õpetlikku alates kõrgtehnoloogilisest hambaravitehnikast kuni suutervisega seotud toodeteni nagu seda on uued ja huvitavad hambaharjad ja hambapastad, mida läheb vaja meist igaühel. Tahame tänada kõiki, kellega messi raames kohtusime ning spetsialiste, kes nõustusid meiega koostööd tegema.

Hambaravialased tõlked

Tõlkebüroo NEON tegeleb erialatõlgetega, mille hulka kuuluvad ka meditsiini- ja farmakoloogiatõlked sh hambaravialaste materjalide tõlked. Tegutseme tõlketurul juba aastast 2000. Oma töös kasutame terminoloogilise ja sisulise ühtsuse tagamiseks uusimat tõlketehnoloogiat (CAT tools) ning meie teenused on sertifitseeritud vastavalt ISO9001 ja ISO17100 nõuetele.

Loe selle kohta, mida annab ISO nii kliendile kui teenuseosutajale ning miks on erialatõlgete puhul vajalik just sertifitseeritud teenus.

Kokkuvõtliku ülevaate meie firmast leiate siin.

The post Hambaarstide erialamess Hammaslääkäripäivät 2016 Soomes appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Suhtled vabalt ja räägid taani keelt? Meil leiad rakendust!

Tööd saab taani keelt kõnes ja kirjas vabalt valdav kandidaat, kes on huvitatud võõrkeeltest ja tõlkemaailmast.

Vajame oma meeskonda ASSISTENTI, kes oleks abiks uute kliendisuhete loomisel Taani turul.

Töö hõlmab peaasjalikult kokkulepitud kirjavahetuse pidamist ning telefonisuhtlust.

Sobib tööks osalise ajaga ning kaugtöö vormis.

VAJALIKUD OMADUSED:

– kõrgharidus või selle omandamine;

– väga hea taani keel kõnes ja kirjas;

– väga hea inglise keele oskus;

– hea suhtlusoskus ja kliendisõbralikkus – viisakas ja mõtestatud suhtlemine;

– süsteemsus ja järjekindlus;

– kohusetundlik ja tulemustele orienteeritud töössesuhtumine.

OMALT POOLT PAKUME:

– võimalik töötamine kaugtööna;

– osaline tööaeg, vaba graafik;

– tasu kokkulepel = tunnitasu + % uuest käibest;

– igakülgne abi müügimeeskonnalt;

– võimalus areneda ja heade tulemuste korral asuda tööle täiskohaga;

– tore meeskond ja uued turud.

Kui oled sellest tööst huvitatud, siis saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile hr(at) neontranslations.com, misjärel võtame sinuga ühendust.

Loe lähemalt meie tõlkebüroo kohta siit.

The post Suhtled vabalt ja räägid taani keelt? Meil leiad rakendust! appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Kevad on käes ja värskendavad tuulepuhangud on toonud uuendusi meiegi tõlkebüroosse.

Ootame meiega liituma toredat ja asjalikku kolleegi, kes

• peab lugu meeskonnatööst, kuid kes oskab mõelda ka oma peaga;
• on hea spetsialist ja teeb oma tööd hästi, kuid on valmis ka õppima ja arenema;
• oskab näha, et tema isiklik areng sõltub ka tema panusest firma arengusse.

Tööd saab

INGLISE-EESTI-INGLISE TÕLKIJA-TOIMETAJA

Tööülesanded:

• tõlked inglise keelest eesti keelde ja vastupidi;
• toimetamine ja keelekorrektuur;
• töö terminibaaside ja tõlkemäludega.

Nõudmised kandidaadile:

• eesti keel emakeelena – laitmatu kirjakeele oskus;
• inglise keel kõrgtasemel;
• kõrgharidus (filoloog või juriidiline haridus);
• nõudlik ning parimatele tulemustele orienteeritud kriitikameel oma tööde suhtes;
• korrektsus, täpsus, süsteemsus;
• valmisolek ja sobivus meeskonnatööks;
• eeskujulik töökultuur ja distsipliin;
• hea pingetaluvus tähtajaliste projektide tõlkimisel;
• osav uute tarkvarade kasutama õppimisel;
• tõsise töösse suhtumisega oma ala spetsialist.

Kasuks tuleb:

• varasem kogemus õigustõlgete teostamisel või juriidiline haridus;
• tõlketarkvarade tundmine või valmidus õppida neid kasutama;
• varasem töökogemus tõlkijana min 2 aastat.

Omalt poolt pakume:

• tööd meeldivas ja töökas meeskonnas ning toredas kesklinna kontoris;
• tööks vajalikku väljaõpet ning täiendkoolitust;
• igakülgset erialast tuge tööülesannete täitmisel;
• palka vastavalt tulemustele: garanteeritud põhipalk + töötasu tõlkemahu alusel.

Tõlkebüroo tööpäev kontoris algab 8.30 ja lõppeb 17.30 (sh lõunapaus). Tõlkija-toimetaja ametikoht eeldab aga siiski tõlkeprojektide tähtaegade jälgimist, mistõttu pole oluline mitte niivõrd kellast-kellani töö, vaid projektide valmimine tähtajaks.

CV ja motivatsioonikiri saata aadressile hr(at)neontranslations.com. Täiendav informatsioon 51 14 695.

The post Tööd saab koosseisuline inglise-eesti-inglise tõlkija-toimetaja appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

Levinud stsenaarium…

„Oh, täna ei ole tõlkimiseks üldse aega. Kõik tööd ja tähtajad tulid korraga. Mis ma selle tööga siis peale hakkan? Õhtuks on vaja. Noh, lasen Google Translate’ist läbi ja vaatan kiiresti üle. Kes sellel ikka vahet teeb…“

Nii jõuaks toimetaja kätte katkine tekst, mida kohe ühestki otsast enam tervikuks siduda ei saa. Nagu keegi oleks peegli maha visanud ja käskinud killud tagasi kokku kleepida. Polegi muud teha, kui iga segment tõlkeprogrammis uuesti üle käia ja päästa projekt kindlast hävingust.

Milles siis probleem?

Probleem seisneb selles, et masintõlge teisendab sõnu, mitte mõtet. Kui sisestada ingliskeelne tekst masintõlkeprogrammi ja anda käsklus see eestikeelseks muuta, võib võtta mürki selle peale, et lauseloogika muutub ja tähendus muutub vastupidiseks või täiesti arusaamatuks. Rääkimata käändelõppude ja idioomide haihtumisest.

Seega mida pikema ja keerukama struktuuriga on algkeelne lause, seda suurem on risk, et masintõlge suudab üllitada eestikeelse teisendirea, kus võivad isegi komad kenasti paigas olla, ent paraku puudub tõlkelauses algselt väljendatud mõte. Mõnikord võivad sellised tulemid olla diagonaalpilgul vaadatuna petlikult head ning alles veidi sügavam analüüs toob puudused esile. Sageli on aga lihtsam ja kiirem meisterdetektiivi mängimise ja vigase lause parandamise asemel tõlkida see ise ilma masina abita.

Liiga mustad prillid?

Tuleb tunnistada, et masintõlge on viimastel aastatel teinud arengus suure hüppe. Tänu Google’ile või näiteks ka Tartu Ülikooli masintõlkele[1] on lihtsustunud võõrkeelsest tekstist arusaamine – mis on ka omaette väärtus. See võib näiteks aidata tõlkijal või toimetajal teksti tähendust kiiresti hoomata, et moodustada n-ö toores põhi loetava lause konstrueerimiseks sihtkeeles.

Samuti on masintõlkest abi ka väga ühetaoliste tekstide korral, kus kasutatakse pigem numbreid, lühendeid, standardseid lihtlauseid ja mitte väga keerulisi konstruktsioone. Numbrite teisendamine ei ole just raketiteadus. Arvatavasti meeldiks igale tõlkijale vaid ühe nupuvajutusega 200 segmenti automaatselt ära tõlkida. Kas pole mitte nii?

Seega ei seisne probleemi tuum mitte masintõlke kvaliteedis, vaid selle käsitsemises. Tasub teada, millal võib masintõlkest abi olla ja mille peale loota ei tasu. Juhul kui tõlkija tunneb, et tähtaeg on juba liiga lähedal, ja haarab masintõlke abikäest kinni, siis tasub tal alati olla kriitiline nii enda kui ka programmi suhtes.

[1] Vt https://tartu.postimees.ee/4082917/google-translate-sai-konkurendi-ulikooli-keeletehnoloogid-valmistasid-uuendusliku-eestikeelse-masintolke-tooriista

The post Masintõlge tõlkija vaatenurgast appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Taaskord on hea meel tõdeda, et meie tõlkebüroo läbis edukalt kvaliteedijuhtimissüsteemistandardi ISO9001:2015 ja tõlkestandardi ISO17100:2015 järelevalveauditi

Mis on ISO17100?

ISO17100 on rahvusvaheline tõlkestandard, millega sätestatakse nõuded tõlketeenuste ja sellega seotud lisateenuste osutamisele. Standard sätestab nõuded tõlketeenuste pakkujate kvalifikatsioonile ja pädevusele, selle hoidmisele ja mõõtmisele. Tööprotseduuridele ja kvaliteeditagamise protsessidele, teenusepakkuja tehnilisele kompetentsile ja võimelusele ning kliendisuhtluse ja kliendurahulolu mõõtmisele.

Euroopa tõlkestandard EN15038 töötati välja aastal 2006, mis moodustab tuumiku uuendatud rahvusvahelisest standardist. Kuigi nii EN15038 kui ka ISO17100 olid mõlemad protsessijuhtimise standardid ega määratlenud tõlkekvaliteeti, on rahvusvahelise standardi oluline erinevus Euroopa omast see, et rõhutakse tõlkebüroo ja tõlketeenuse tellija koostööle: seal käsitletakse klienditagasiside ohjamise protsessi kui võimalust määrata kliendirahuolu ja võtta kasutusele meetmed mittevastavuste likvideerimiseks.

Mida annab ISO17100 omamine teenusepakkujale ja kliendile?

Mitmesuguste standarditega sätestatakse nõuded konkreetsete valdkonnapõhiste teenuste tagamiseks parimal viisil – olgu mõõdikuks kvaliteet, turvalisus, konfidentsiaalsus või midagi muud. Tõlketeenuste standardiga määratletakse nõuded tõlkteenuste pakkujatele kvaliteetse tõlketeenuse osutamiseks. Tõlkebüroo jaoks tähendab selle sertifikaadi omamine võimalust teha koostööd näiteks asutuste ja ettevõtetega, kus kvaliteetse tõlketeenuse tagamine on elu ja surma küsimus ning kus seetõttu nõutakse tõlketeenuste osutamisel standardiga kehtestatud tööprotsesside järgimist. Kliendi jaoks on see kindlasti esimene märk oma tõlkepartneri usaldusväärsusest, vastutusvõimest ja kohusetundest.

Ükski süsteem ega standard, nagu ka ISO17100, pole kunagi lõplikult perfektne ja ei kirjelda vajalikke protseduure absoluutsete detailideni lahti. Standardid on vaid raamistik, mis aitab koostöös oma klientidega luua just neile vajalikud ja sobivad protseduurid, et pakkuda parimat teenust ja teenindust.

Tõlkebüroo NEON | Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ teenused on sertifitseeritud vastavalt ISO17100 ja ISO9001 nõuetele AS Metrosert poolt.

The post ISO9001 ja ISO17100 edukas järelevalveaudit appeared first on Tõlkebüroo NEON.

2019. aasta esimene kuu on märkamatult oma lõpu leidnud ja teine alanud, ent veel üpris äsja alanud uut aastat on alles omajagu. Veel on aega vaadata tagasi möödunule ja samas tõsta pilk ette praegusele. Et aasta korralikult hoo sisse saaks, on inimestel ikka kombeks muutuda, kasvada ja areneda paremaks ning targemaks. Eks ole ju iga väike lubadus ja sihtmärk oluline mõjur, et end motiveerituna hoida ja kõrgustesse pürgida Ka meie töökas kollektiiv pole erand. Igaüks meist on andnud iseendale suuremaid või väiksemaid lubadusi. Huvitav oleks ju järgmisel aastal võrrelda, kui mitu neist ka täidetud sai.

Mis on Sinu selle aasta lubadus(ed)? Kas andsid ka eelmine aasta mõne lubaduse? Kas mõni ka täidetud sai?

KASPAR, vanemprojektijuht:
Üldiselt püüan võimalikult vähe lubadusi anda, kes neid ikka murda tahab ja endas pettuda… Aga üks asi, mida kindlasti teha tahaks, on poolmaraton ära proovida.
Eelmisel aastal mõtlesin, et õpiks uue keele selgeks õppida. Niisiis võtsin kätte ja pusisin rootsi keelt Duolingo abil ja isegi üsna aktiivselt ja edukalt läks, aga aastavahetusega on nüüd see kahjuks soiku jäänud.

KRISTE, projektijuht:
Sellel aastal olen endale andnud üsna mitu lubadust, need kõik keerlevad ühe sõna ümber: ”Heal” ehk maakeeli ,,tervene”. Olen enda vastu viimastel aastatel liiga karm olnud, olin lausa iseenda suurim vaenlane. See aasta tahan tasa ja targu oma keha, meele ja hinge tasakaalu viia ja iseenda parimaks sõbraks saada. Pean päevikut, teen asju mõõdukalt, võtan rahulikult, ühe päeva korraga. Lisaks jooksen lõpuks ka pikalt edasi lükatud maratoni ära.

Eelmisel aastal lubasin, et lähen välismaale reisile. See eesmärk sai päris uhkelt ka täidetud.

TATJANA, projektijuht
Minu lubadused olid ja on üsna konkreetsed. Sellel aastal tahan taaskord pärast pikka pausi hakata aktiivselt spordiga tegelema. Eelmisel aastal andsin eesmärgi lugeda võõrkeelseid raamatuid ja see sai ka kenasti tehtud.

INDREK, projektijuht:
Mina ei ole seda tüüpi inimene, kes new year new me hullusega kaasa läheb. Pigem annan endale eesmärgid ja lubadused sõltuvalt hetkeolukorrast ja enesedistsipliinist, see ei sõltu kuupäevast. Seega tunnistan ausalt, et ei andnud ei eelmine ega ka see aasta ühtki konkreetset lubadust, vaid kulgen jooksvalt paremuse poole.

SIRET, tõlkija:
Luban taaskord leida sädeme spordist, tasakaalu viia oma vaimne ja füüsiline zen-olek.

DORIS, tõlkija:
Minu lubadus on oma sundasendist tekkinud piinav õlavalu kaduma panna!

ROBY, tõlkija:
Olen üldiselt äärmiselt tagasihoidlik lubaja. Eelmine aasta mõtlesin, et võiks füüsiliselt veidi aktiivsem olla. Üritan sama joont ka sellel aastal jätkata.

EKATERINA, tõlkija:
Mina lubadusi ei anna, sest ma ei taha enda valikuvabadust ise piirata. Elan ja olen hetkes, püüdlen paremuse poole. Eelmisel aastal aga lubasin, et ma ei alistu kellegi ega millegi ees ja see õnnestus väga hästi.

JEKATERINA, tõlkija:
Sellel aastal luban olla iseenda parim sõber, sest see on midagi sellist, mida on väga raske saavutada, ent on vajalik. Peas on alati kellegi teise hääl, kes kritiseerib ja arvustab: ,,No mida sa nüüd teed? Kes niimoodi siis teeb?! Mida sa passid niisama? Oleksid võinud kasulikum olla!” jne. Ma ei räägiks ju KUNAGI oma parimate sõpradega nii, miks siis ma iseendaga niimoodi kogu aeg kurjustan?
Eelmisel aastal aga lõin aga oma elus täieliku korra majja ja vabanesin üleliigsest: materiaalsest rämpsust toksiliste inimesteni välja

Nagu näha, siis kulgevad meie kollektiiviliikmete lubadused ja vaated üsna seinast seina, ent üks ühine muster joonistub siit siiski välja: igaüks meist pürgib paremuse poole, kas siis isiklikus elus, tööalaselt (Dorise õlavalu on tõenäoliselt just tingitud ebakorrektsest asendist arvutikuvarite ees – siinkohal miskit, mida kõik võiksid arvesse võtta: seljad sirgu!), vaimselt või füüsiliselt. Paslik oleks rõhutada Jekaterina lähenemist: iseennast tuleb austada ja armastada ning Indreku viis alustada enda paremaks voolimisega siis, kui sa selleks ise valmis oled, on ka kulda väärt. Seega andke endale aega ja kannatust, et eesmärgid täide viia ja aasta edukalt mööda saata.

The post Edukate lubadustega 2019. aastasse appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Uued väljakutsed ootavad!

Kui soovid töötada ambitsioonikas ja arenevas meeskonnas ning sulle pakub huvi korrektne keelekasutus ja tõlkemaailm, siis kandideeri meile projektijuhiks.

Projektijuht vastutab tõlkeprotsesside korraldamise eest. Ta on üks firma alustalasid ning kliendi kontaktisik meie tõlkebüroos. Projektijuhi tööst sõltub tõlkeprojektide edukus ja kliendi rahulolu. Vajame sellesse ametisse inimest, kes ei karda väljakutseid ning kes on edule orienteeritud protsessijuhtija. Vajalike isikuomaduste ja oskuste olemasolul võid ametiredelil edeneda kas kliendihalduriks või kliendisuhete spetsialistiks.

TÖÖ KIRJELDUS:

• täiskohaga töö kontoris koha peal;
• projektijuhtimine: kliendisuhtlus, projektide vastuvõtmine ja planeerimine, meeskonna valimine, protsessijuhtimine ja kuluarvestus, arvete väljastamine;
• andmebaaside hooldus;
• müügimeeskonna assisteerimine;
• koosseisulise tõlkemeeskonna tugi;
• tööle asumine esimesel võimalusel;
• töötasu kokkuleppel.

NÕUDMISED:

• kõrgharidus;
• vene või eesti keel emakeelena;
• laitmatu eesti keel nii kõnes kui kirjas;
• inglise keel kõrgtasemel;
• hea pingetaluvusega ning osav suhtleja;
• otsustusvõimeline ja vastutustundlik;
• distsiplineeritud ning nõudlik nii enda kui teiste vastu;
• õppimisvõimeline ja arengule orienteeritud;
• suudab töötada erinevate tarkvaradega (väljaõpe koha peal).

KASUKS TULEB:

• varasem kokkupuude tõlkemaailmaga;
• varasem kogemus müügitööst või projektijuhiametist;
• mõnede projektijuhtimis- ja tõlketarkvarade tundmine.

ETTEVÕTE PAKUB:

• tulemustele orienteeritud palka;
• tööd toredas meeskonnas ja meeldivas kesklinna kontoris;
• täiendõpet ja arenguvõimalusi;
• huvitavaid väljakutseid ning palju uusi oskusi.

Kandideerimiseks palume saada CV ja motivatsioonikiri aadressile info@neontranslations.com.

The post TÖÖD SAAB PROJEKTIJUHT-TÕLKEKORRALDAJA appeared first on Tõlkebüroo NEON.

KEVADISELT VÄRSKENDAVAD MUUTUSED

Praegustes kevadtuultes, kus ilm veel paljajalu rannaliival jooksma ei kutsu, on õige aeg teha väike vahekokkuvõte meie büroo tegemistest käesoleval aastal. Viimasest postitusest on juba mõnda aega ning kõik, kes meie tegemisi on varem jälginud, on kindlasti juba põnevil, et mis tehtud-mis teoksil meie tõlkebüroos. Ja igav pole meie juures kunagi, sest meie kliendid, kes kulisside taga toimuvast tavaliselt suurt midagi ei tea, hoiavad meid alati kikivarvul. Aitäh, et meiega olete ja põnevat lugemist teilegi!

Alustame inimestest, sest nemad on iga tööandja tähtsaim vara. Selles postituses tutvustame meie projektijuhte, sest kui pole neid, kes tellimusi vastu võtavad, siis poleks tööd ka tõlkijatele.

PEREHEITMINE

2019.aasta on nii mõneski mõttes erakordne.

Kuskil keegi kunagi ütles, et ühe ametikoha elutsükkel on keskeltläbi 5 aastat. Olen seda ise kogenud. Tänapäeval jätkub noortel püsivust 2-3 aastaks, siis tahetakse edasi liikuda. See on suur probleem tööandjate jaoks, kuna paljud protsessid (sh põhjalikum müügitöö) hakkavad tulemust tootma alles teisel, kolmandal aastal. Seega on 5 aastat ühel kohal töötamist juba ime, üle selle – lausa uskumatu.

Tänavu sai ka meil ring täis. Paar kallist kolleegi, kes meiega koos tulest ja veest läbi käinud ning pikki aastaid meie tuumiku moodustanud, otsustasid võtta vastu uued väljakutsed ning liikuda edasi. Ei mäletagi aega, kus meeskond varem nii pikalt ühtsena oleks töötanud. Selle eest suur tänu Kasparile, kes oli hiilgav meeskonna- ning protsessijuht. Ning Kristele, kes igapäevaselt töötas küll projektijuhina, kuid oli samas meie ‘event master’ hoides üleval me büroo seltsielu. Ikka ja jälle korraldas ta toredaid koosviibimisi, kas siis sportlikus võtmes või hoopis – enamuse jaoks – imehuvitavas vegan-stiilis. Aitäh teile Kaspar ja Kriste ning edu uutes ettevõtmistes!

KUI ÜKS UKS SULGUB, AVANEB TEINE

Paraku on nii, et ükskõik kui palju me oma pikaajalisi kolleege ka taga igatseks, tuleb tõdeda, et ’iga asi on millekski hea’ ja seetõttu näeme seda pereheitmist võimalusena ka väikeseks firmasiseseks kevadtuulutuseks ja ümberkorralduseks. Nagu öeldakse: „Kui üks uks sulgub, siis teine avaneb“ ja „Iga lõpp on millegi uue algus“. Ja eks neid tarkuseteri ole veel ja veel. Nii lihtne on laskuda stoilisse letargiasse, kui kõik liiga kaua ühte moodi on. Iga uus töötaja toob kollektiivi midagi uut ja huvitavat. Uusi kompetentse, uusi väljavaateid. Seega, tere tulemast, kevadiselt värskendavad muutused!

VÄRSKE BRIIS

EVA MARIE

Nagu kevadine briis tõi kevadist värskust meie meeskonda Eva-Marie, kes asus küll tööle projektijuhi ametis, kuid keda väga huvitab ka turunduse ja sotsiaalmeedia maailm. Oleme pannud talle suured lootused. Häid töötajaid on raske leida ja iga lisakvalifikatsioon või looduse poolt kaasa antud anne tuleb ära kasutada. Seega jääme ootama Eva-Marie postitusi meie Instagrami lehel ning Facebookis. Oleme oma firmas alati hinnanud töötajate isiklikku panust ja initsiatiivi ning kui ametikohast lähtuvad põhiülesanded täidetud, siis miks mitte panustada firma käekäiku ka muul moel ning oma igapäevatöö seeläbi huvitavamaks muuta. See on nagu firmasisene karjäär ning kui ühel päeval üks amet ära väsitab, saab sujuvalt liikuda edasi muude firmale vajalike tegemiste juurde.

INDREK

Eeskontoris, nagu me projektijuhtide meeskonda nimetame, on täna otsustav sõna Indrekul. Kaspari asemel protsessijuhina jätkav Indrek on sõna otseses mõttes kevadise briisi nautimisest kaugel, sest hetkel peame leidma juurde ühe või kaks projektijuhti, kes meid suurest töökoormast päästaks. Aga Indrek on visa. Võideldes puht-eestlaslikult kahtleja-poolega enda sees, pusib ta vapralt edasi. Leidis ta meile ju Eva Marie. Ja mis viga kui tööd jätkub? Ole aga mees ja tee ära. Häid spetsialiste on keeruline leida, kuid me loodame väga, et meiega liitub mõni tarkvarageenius, keda populaarne, kuid üksildane IT valdkond on ära väsitanud ja kes tahab teha midagi muud. Kui mitte itipoiss, siis mõni tehnik, või siis mõni osav kliendisuhete spetsialist, kes ladusa müügilobaga müüks maha oma lihase vennagi….

Projektijuhi amet on tegelikult ülihuvitav. Selles on nii palju eri tahke. On üksinda nokitsemist ja programmidega pusimist, teisalt pidevat klientide ja tõlkijatega suhtlemist, lahenduste otsimist ning välismaise töökultuuri tundma õppimist. Osav kliendisuhtlus, kus kõik osapooled saavad, mida soovivad, ning kõik on õnnelikud, on suur osa sellest tööst, kuid – jah – tehnilist taipu on samuti vaja. Ja õpihimu.

TANJA

Tanjake on meie vene klientuuri jaoks asendamatu kalliskivi. Ei mäletagi enam, millal ta meil tööle asus. Vahepeal sai lapsega kodus oldud ja siis tagasi. Milline tööandja ei oleks sillas, kui töötajad ikka ja jälle leiavad tee tagasi tema firmasse. Isegi pärast pikemat eemalolekut ja uute ’maade’ avastamist. Nii on mõned korrad juhtunud ka meil. Venekeelsed tõlked on suur osa meie tõlkebüroo omapärast. Oleme teinud tõlkeid inglise-vene, vene-inglise ja eesti-vene, vene-eesti suunal firma algusaegadest peale. Meie juurde on olnud väga raske tööle saada, kui vene keelt üldse ei oska. Kahjuks on ajad muutnud ja ega me saa eriti pirtsutada. Vähe on neid eesti noori, kes vene keelt ladusalt räägiks. Seetõttu oleme püüdnud leida üles need vene rahvusest kullatükikesed, kes räägivad suurepärast eesti keelt. Nagu meie Tanja.

MIDA UUT?

2019.aasta on jälle kord suurte Euroopa Liidu hangete aasta. Suur osa aurust läheb nende ettevalmistamise peale. Lisaks tuleb hoolitseda jooksvate kodumaiste tellimuste eest, hoida tõlkeprogrammid ajakohased ja töös, otsida uusi inimesi ja rõõmustada uute klientide üle. Vähenenud meeskonnaga on see paras väljakutse. ISO sertifikaadid ja klientide kvaliteedinõuded ei küsi, mis seis täna on, vaid iga päeva tuleb anda endast parim. Oled üksi, kahekesi või kolmekesi. Õnneks on meid kontoris ligi 10 inimest ning teineteist saab asendada ja aidata.

20 AASTAT TÕLKETURUL

20 aastat kogemust tõlketurul ja püüdlikult üles ehitatud maine nii kodu- kui välismaal on kallihinnaline vara, mida tuleb hoida. Iga inimese jaoks on töökoht tema teine kodu ja uhke ning mõnus on töötada seal, kus on huvitav töö, huvitavad inimesed ja eneseteostusvõimalus. Meie juures saab end proovile panna päris mitut moodi, kui on vaid õpihimu. Meil on palju välismaiseid kliente, kel enamusel on kõigil erinev töövoog, erinevad programmid ja erinev suhtlusstiil. Ole aga mees ja õpi see kõik ära, kuidas nendega suhelda ja et projektid saaksid neile meelepäraselt teostatud. Samas on meil hulk avaliku sektori hankekliente, kel konkreetne rutiin – kõik tuleb teha joont mööda, kindlaid protseduure järgides ja kõike dokumenteerides. Samuti huvitav väljakutse. Samas turvaline, kui oled kord asja endale selgeks teinud. Kõige huvitavam ongi, et kuhu, kellele, mis keeli ja mis tarbeks tõlgitakse. Kas oled kunagi mõelnud kes on tõlkinud Kellogsi kõrbinapaki tekstid või sinu tolmuimeja kasutusjuhendi? Või kas ravimipakis sisalduvad juhendid on ikka õigesti tõlgitud? Kes tõlkis? Ja kuidas?

Sellest ja paljust muust saate lugeda meie teistest artiklitest ning blogidest, millest mõned on oleval ka Eesti Tõlkebüroode Liidu kodulehel (“Professionaalse tõlkija välimääraja” ning “Tõlkida või mitte… luksus või vajadus?“).

Kui sind aga huvitab tõlkemaailm ja töö erinevate arvutiprogrammidega, siis…. TULE MEILE TÖÖLE.  Kui oled vajalike oskustega ja kiire õppija, võid homme alustada! Meie juures saab nii tööd teha, kui koos lõbusalt aega veeta. Suvi tuleb ja vähemalt korra oleme suve jooksul ka kuskil linnast väljas ilusat ilma nautinud.

Meie viiest koosseisulisest tõlkijast, kes on kvaliteeditagamise meeskonnana meie tõlkebüroole sama tähtsad kui projektijuhid, räägime mõnes järgmises postituses.

The post KEVADISELT VÄRSKENDAVAD MUUTUSED appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Tõlkebüroos NEON on vene keelel olnud eriline roll juba üle 20 aasta. Venekeelsed tõlked moodustavad pea 50% tõlkebüroo kogukäibest just tänu tõlkijate erakordsele professionaalsusele ja nende taustast tulenevale suurepärasele vene keele oskusele.

SUUREPÄRANE VENE KEELE OSKUS – MEIE KOMPETENTS

Võib öelda, et suurepärane vene keele oskus on meie tõlkebüroo eriline kompetents.

Hea vene keele oskus on tänapäeval tõlkijate seas haruldane nähtus. Üha raskem on leida inimesi, kes seda nõukogude ajal aastakümneid meie igapäevaseks suhtlusvahendiks olnud keelt hästi oskaks. Põhjused on arusaadavad, kuid mitte edasiviivad. Noorem põlvkond on heitnud pilgu kaugemale ja õpib inglise, prantsuse ja saksa keelt ning isegi korea ja hiina keelt kordades meelsamini kui vene keelt. Lisaks ajaloos pesitsevatele põhjustele ei tundu Venemaa ja vene keel noorele inimesele lihtsalt nii ahvatlev ja põnev kui seiklused mõnes teises riigis või maailmajaos. Ajad on küll muutnud, ent vajadused mitte. Vene keel on ja jääb üheks olulisemaks suhtluskeeleks igale Eestis tegutsevale äriettevõttele. Seda on vaja nii kaupade ja teenuste turustamiseks koduturul kui ka eksportimiseks kaugemale. Iga endast lugupidav kaupmees või teenindaja suudab oma kliendiga suhelda teises suurimas kohalikus keeles. See on üsna loomulik.

TUGEV VENE KEELE TAUST

Tõlkebüroo NEON on oma tegutsemise algusest alates ehk juba üle 20 aasta tuntud eelkõige just oma vene keele kompetentsi poolest. Ettevõtte kahest algsest omanikust oli üks rahvuselt venelane, mistõttu said tõlked vene keelde ja vene keelest kohe oluliseks osaks ettevõtte tõlketööde kogumahus. Nii on jäänud see tänaseni. Teenindatud on praktiliselt kõiki riigiasutusi ja paljusid suurettevõtteid, sest eestikeelsena kirjutatud tekstid on tulnud ikka ja alati ka vene keelde tõlkida. Ja loomulikult vastupidi – eestlased ei saa üle ega ümber vene keele mõistmisest. Mis siis, et tõlkimise abil. Tõlked vene keelest eesti keelde on vajalikud eriti just noorema eestikeelse põlvkonna jaoks, sest eesti keelt valdavaid venelasi on tänapäeval tunduvalt rohkem kui vene keelest arusaavaid eestlasi. Samuti on klassikaks kujunenud ka vajadus tekstide tõlkimiseks kolme keele vahel sünkroonselt, näiteks eesti keelest vene keelde või eesti keelest inglise keelde, olgu see siis Haigekassa teenuseid tutvustav tekst või mõne seadme kasutusjuhend. Aastatepikkune kogemus vene keele tõlkimisel on loonud meile järjepidevuse ja keelepõhise kompetentsi venekeelsete tõlgete tegemisel. Need igapäevased ja vajadusepõhised tõlkesuunad on meie tõlkebüroos sügavale sisse juurdunud.

KOOSSEISULISED TÕLKIJAD – STABIILSUS JA KVALITEET

Oleme alati rõhku pannud koosseisuliste tõlkijate kuulumisele ettevõtte põhimeeskonda. Paljude tõlkebüroode jaoks ebavajalikuna tunduv kulu on töötanud meie kasuks mitmete hangete võitmisel ning on oluline faktor kvaliteedi tagamisel suuremate tellimuste raames, kus tõlkeprojektis osaleb teisigi spetsialiste väljastpoolt koosseisu (nt vabakutselised tõlkijad, erialaspetsialistidest konsultandid, küljendajad jt) ja meie koosseisulised tõlkijad on pigem toimetaja rollis. Tugev koosseisuliste tõlkijate meeskond on vajalik ka selleks, et tagada nii õige erialaterminoloogia koondamine ja kasutamine kui kliendipõhiste nõuete järgimine.

NEONi VENE KEELE RAUDVARA – KAKS KATJAT

Meil on juba mitmeid aastaid olnud rõõm töötada koos kahe Katjaga, Jekaterina ehk Piiteri Katjaga ja Ekaterina ehk Moskva Katjaga, nagu neid kutsuda võiks. Mõlemad on eredad isiksused ning nagu tihti andekatele inimestele omane, on nad suure töövõime ja kõrgelt arenenud kriitikameelega ning seda mitte ainult teiste, vaid ka enda tööde suhtes. Neid mõlemat iseloomustab kõrgendatud tähelepanu detailide suhtes ning hea analüüsivõime – kõik see on professionaalsele tõlkijale äärmiselt vajalik.

MOSKVA KATJA – MÄLUMÄNGURIST MAJANDUSSPETSIALIST

Moskva Katja on perfektsionist. Ta on õppinud Moskva Riiklikus Polügraafia Ülikoolis ehk MGUPs majandust ja rahandust. Ta on väga põhjalik ja suudab hoolimata armastusest detailide vastu näha ka suurt pilti. Katja alustas tõlkimisega 2011. aastal. Suhtudes küll täpselt sama suure tähelepanu ja pühendumusega kõikidesse ettetulevatesse valdkondadesse, on ta eelistatud projektideks eelkõige finantsraportite, majandusaruannete, äriplaanide, lepingute jms. tõlkimine.

Moskva Katja oskab üsna loomulikult ehedat Moskva vene keelt. Venemaa on suur ja lai ning dialekte mitmeid. Olgu Piiteri või Moskva vene keel, Eestis on see just see „päris ja õigeim“ vene keel, mida tõlkimisel vaja, sest Eesti vene keel (ja kõneviis) on liiga eestistunud. Katja tõlgib eesti-vene ja inglise-vene suunal ehk siis üksnes oma emakeelde. Nii säilib sihtkeel „puhtamana“, mistõttu sobib talle väga ka reklaam- ja turundustekstide tõlkimine.

LAI SILMARING JA PIDEV ENESETÄIENDAMINE

Lisaks iseoomustab Katjat lai silmaring ja mitmekülgsus. Pidev enesetäiendamine on talle loomupärane. Ranged teemad tõlkeprojektides vajavad vastukaaluks midagi pehmemat ja loomingulisemat. Vabal ajal tegeleb ta muu hulgas fotograafia, joonistamise ja luuletamisega. Ent kärsitu hing ja terane meel vajavad proovile panemist, pidevat arendamist. Selleks osaleb ta juba alates 2009. aastast Venemaa formaadi järgi Eestiski ellu kutsutud mälumängude sarjas „Mis? Kus? Millal?“. See on rahvusvaheline võistlus, kus harjutamisperioodil kogunetakse kodukohas isegi mitu korda nädalas. Välismaiste kolleegidega saadakse kokku iga-aastasel festivalil eelnevalt valitud sihtriigis. Katja on selles mängus kahel korral võitnud Eesti meistrivõistlustel pronksmedali. Selline pidev mõistuse ja mälu treenimine tuleb tõlkijatöös kasuks. Üsna tihti näeme Katjat tulihingelisena kaitsmas oma lingvistilisi valikuid, tõendades neid loogiliste argumentidega ning viidates lähteallikatele. Ei ole haruldane seegi, kui ta on leidnud mõne kentsakasse vene keelde tõlgitud väike-ettevõtte kodulehe või terminoloogilisi vigu suurte ettevõtete veebitekstides. Neid on ta abivalmilt nõus parandama.

PIITERI KATJA – ANDEKAS LINGVIST JA ÕIGUSTÕLKE SPETSIALIST

Mõned kolleegid on meile tööle tulnud lausa korduvalt ja väike Katja on üks neist, kes on leidnud pärast esmakordset NEONis tööle asumist tee meie juurde tagasi. Tänaseks on tema staaž meie juures juba üle 7 aasta.

2012. aastal kutsusime värske magistrantuuri vilistlase Katja tõlkebüroosse tööle just seetõttu, et tema eesti keel oli muljetavaldavalt hea. Lisaks oli ta tänu juba varasemale töökogemusele tõlkijana suuteline tõlkima ühtemoodi hästi nii eesti- ja inglise keelest vene keelde kui vastupidi.

Eesti keele õppis ta teismelisena ära kolme kuuga, kui oli ühel suvel tuttavaks saanud kamba ägedate eestlastega, kellega oli soov suhelda nende emakeeles. Temaga täna eesti keeles vesteldes ei ole arugi saada, et tegu on rahvuselt venelasega.

MEELISTEEMAKS JURIIDIKA

Juriidika, sh seadusandlusega seotud teemad on Katjat huvitanud juba lapseeast saati. Katja mõlemad vanemad, kes on algselt pärit Peterburist, töötasid 1990-tel Tallinnas politseiinspektoritena. Nende kriminalistikaõpikud osutusid noorele raamatusõbrale põnevusromaanidest huvitavamaks. Võib öelda, et Katja kokkupuude õigusalase terminoloogiaga on olnud igapäevane lausa lapsepõlvest peale. Pikad suvevaheajad Peterburis aitasid tal omakorda säilitada seda algupärast vene keelt.

Oma karjääri alustas Katja 2007. aastal tõlgina Põhja Politseiprefektuuri tõlketalituses, kus ta tegi nii suulist kui kirjalikku tõlget. Nüüd on tema lemmiktööks kohtulahendite, volituste, lepingute jms tõlkimine.

TÕLKIJA KUI UURIJA

Tõlkija töö ongi väga sarnane uurija tööga. Pidevalt tuleb otsida, uurida, analüüsida, esitada küsimusi endale ja teistele. Tuleb leida see õige lahendus – luua see täiuslik tekst -, mis sobib just õigesse konteksti ja kõnetab õigeid inimesi. Katja sobib selleks tööks suurepäraselt. Oma võimete ja oskuste proovile panekuks sooritas ta just hiljuti edukalt eesti-vene suunal vandetõlgi eksami. See on üks vähestest professionaalse tõlkija arenguvõimalustest siin Eestis. Vandetõlgikutse saamine on kõrgeim tunnustus eelkõige õigustõlkespetsialistidele. Tänu oma esimesele kõrgharidusele majanduses ning armastusele digiturunduse ja lugemise vastu on Katja võimeline suurepäraselt tõlkima ka teisi tekstiliike.

Oleme väga uhked, et meil on võimalus töötada koos selliste erakordsete isiksustega. Tõlked vene keelde ja vene keelest on kahtlemata oluline osa meie ettevõtte identiteedist. Loodame oma suurepärast vene keele kompetentsi säilitada ka edaspidi ning selleks tervitame igasugust initsiatiivi enesetäiendamiseks.

Tõlgete tellimiseks kirjuta meile info[at]neontranslations.com või esita hinnapäring SIIN.

The post SUUREPÄRANE VENE KEELE OSKUS – MEIE KOMPETENTS appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

Käesolevas blogipostituses “Jagamise rõõm: vandetõlgist õigustõlke külalislektoriks” tahan teiega jagada seda positiivset energiat, mida andis mulle oma kogemuste jagamine tõlketudengitega Tallinna Ülikoolis.

VAHETUNUD ROLLID

On reede, 1. november. Sammun Tallinna Ülikooli poole, ise veidi kärsitult kella vaadates. Loeng peaks hakkama kell 12, aga ülikooliperele omaselt alustatakse ikkagi akadeemilisel veerandil. Hoone uksest sisse astudes tunnen, kuidas sisenen kui ajamasinasse. Täpselt kümme aastat tagasi ehk 2009. aasta sügisel alustasin ma siin õpinguid kirjaliku tõlke magistrantuuris. Kuigi vahepeal on Silva maja teinud läbi uuenduskuuri, tunnen ikka seda tuttavat akadeemilist õhinat.

Seekord on aga rollid vahetunud. Arglikust tõlkijahakatisest on saanud õigustõlke külalislektor. Mina? Õppejõud? Tõepoolest, kui keegi oleks mulle aasta varem öelnud, et lähen ülikooli kedagi õpetama, oleks ma vaikselt naeru pugistanud. Aga kuidagi sattusid asjad nii, et nüüd olen siin.

ESIMENE LOENG

Esimese loengu alguses on sees suur värin. Kas ma ikka saan hakkama? Kas mul on piisavalt materjali või äkki on liiga palju materjali? Kes mind kuulavad? Kas nad üldse kuulavad? Miks nad peaksid mind kuulama? Kas see projektor hakkab ikka tööle? Aga kui mu slaidid kuhugi salapärasel kombel kaovad? Äkki ma kukun tahvli ees? Võib-olla läheb hääl ära? Olles juba aastaid töötanud enamuse ajast vaikides arvuti ees, on auditooriumi ette minek muidugi paras katsumus.

Aga esimene loeng läheb vaatamata veidi kähisevale häälele üllatavalt hästi. Nii ka järgmised. Võib-olla on asi selles, et õigustõlkest on niivõrd palju rääkida. Tõlkijatel on teatavasti hunnikutes juhendeid, mis tuleb läbi töötada. Samamoodi tuleb tunda terminibaase ja osata veebiarvarustest just neid õigeid mõtteid ja sõnu ja tsitaate leida. Lepingud, aruanded, vandetõlked, ELi tekstid. Püüan igas loengus haarata võimalikult palju, et tudengitel tekiks ettekujutus, millist tõlkevaldkonna ust nad parajasti paotavad. Vaatamata õigustõlke mõningasele „kuivusele“, näen juba esimeses loengus tulevaste tõlkemagistrite silmis seda tuttavat sära. Analüüsida, otsida, arutada ja olla õnnelik, kui leiadki selle parima lahenduse. Eriti veel koos teiste tõlkijatega.

PÜHENDUMUS JA SIIRAS TAHE

Loengute käigus jõuame tudengitega järeldusele, et õigustõlge on väga keeruline, ent suure töö ja pühendumisega siiski õpitav. Loomulikult tuleb alati kasuks ka õigusalane haridus, ent arusaadavat keelt ja loogilist lauseehitust saab omandada üksnes pidevalt õppides ja praktiseerides. Ja tahe! Keeruliste tekstidega pusimiseks peab olema tahe. Võib-olla oleks õige väljend isegi ’meeletu kirg’!

JAGAMISE RÕÕM

Kui loengud detsembris vahetult enne jõule lõppevad ja tudengite kodutöid veelkord üle vaatan, tunnen, et olen oma eesmärgi täitnud. Eesmärgi anda tegutsevatele ja tulevastele professionaalsetele tõlkijatele kätte vahendid, mida nad saavad oma töös edukalt kasutada. Samas saan neilt olulist tagasisidet oma senistele tõekspidamistele ja praktikale. Selle teadmisega voogab minusse tänulikkuse tunne.

Mida ma ise õppisin? Et olen sisimas ikka veel see arglik tõlkijahakatis, kes tõmbas auditooriumi ette astudes selga küll enesekindluse rüü, ent teadis, kui palju on tõlkijana ikka veel areneda ja juurde õppida. Tõtt-öelda hõlmab tõlkija elukutse elukestvat õpet selle otseses tähenduses. Samas tundsin, et oskasin ka tudengite küsimustele vastata ilma piinlikult häälikuid venitamata. Tajusin pärast loengute andmist endas mõnusat optimismi. Võib-olla olin tõesti juba unustanud selle akadeemilise vaimu, mis kannustab tegutsema ja loob viljaka pinnase enesearenguks.

Seepärast tasub iga tõlkijal vähemalt kord elus minna ja jagada oma väärtuslikke tarkuseteri kas kooliõpilastele, tudengitele, kogenud tõlkijatele või tõlgete tellijatele. Esmapilgul võib küll tunduda, et küll nad need teadmised kuskilt ikka saavad, aga miks mitte teekonnal kaasa lüüa ja jõuda üheskoos toredate avastusteni!

The post Jagamise rõõm: vandetõlgist õigustõlke külalislektoriks appeared first on Tõlkebüroo NEON.

Ootame oma toreda meeskonnaga liituma

TÄISKOHAGA KOOSSEISULIST TÕLKIJAT-TOIMETAJAT

AMETIKOHA KIRJELDUS

Täiskohaga ehk koosseisuline tõlkija-toimetaja töötab kontoris koha peal ning on meie põhimeeskonna liige. Inglise-eesti-inglise tõlkija-toimetaja ülesannete hulka kuulub nii tekstide tõlkimine inglise keelest eesti keelde kui eesti keelest inglise keelde, kuid ka eestikeelsete ja ingliskeelsete tekstide toimetamine. Koosseisuline tõlkija-toimetaja vastutab ka klientide terminibaaside haldamise ja tõlgete nõuetele vastavuse eest. Ta oskab juhendada vabakutselisi tõlkijaid seoses sellega, mis puudutab meie klientide eripära ja tõlketarkvarasid ning on majasiseseks konsultandiks tõlkekvaliteedi teemadel.

NÕUDMISED KANDIDAADILE

Sobid meile tõlkijaks-toimetajaks, kui sa:

– oled töötanud täiskohaga tõlkijana 2-3 aastat või vabakutselise tõlkijana muu töö kõrvalt vähemalt 5 aastat ja oled kogenud tehniliste ja/või meditsiinitekstide tõlkija või turundustekstide tõlkija;
või
– oled eriliselt andekas tehnilise taibuga noortõlkija.

Lisaks
– oled meeldiv meeskonnaliige ja positiivne isiksus;
– sul on kõrgharidus ja lai silmaring;
– sul on laitmatu eesti ja inglise kirjakeel;
– oled kasutanud tõlketarkvarasid või tead, mis need on, ja oled valmis õppima;
– oled hea pingetaluvusega, mõtlev, initsiatiivikas ja lahendusi otsiv inimene;
– oled distsiplineeritud ja vastutustundlik ning hea ajaplaneerija (pead kinni tähtaegadest);
– oled õpihimuline ja soovid areneda.

MIKS VÕIKSID LIITUDA MEIE MEESKONNAGA?

Oleme Eesti tõlketurul arvestatav tegija ja moodsaid tarkvarasid kasutav tõlkebüroo.
Meil on huvitav klientuur, mis koosneb nii kodumaistest kui välismaistest tellijatest.
Täiskohaga tööl käies oled meeskonna liige.
Meil on tore kesklinna kontor ja väike meeskond (8 inimest), kuid palju vabakutselisi kaastöötajaid.
Saad toimetada iseseisvalt, kuid samas meeskonnaliikmena küsida nõu ja tuge.
Saad osaleda tööga seotud koolitustel ja firma oma meeskonnaüritustel.
Sul on võimalus aeg-ajalt kodunt töötada.

PALK

Palka maksame vastavalt võimetele – põhipalk ja lisatasu vastavalt tõlgitud mahule.

VÕTA ÜHENDUST

Kui sulle tundub eeltoodu huvipakkuv ja sul on vajalik kvalifikatsioon, siis saada oma CV ja ametialase tegevuse tutvustus aadressile ly.tiido@neontranslations.com .  Kandideerida saab ka läbi CV Keskuse keskkonna.

The post TÖÖD SAAB TÄISKOHAGA TÕLKIJA-TOIMETAJA (inglise-eesti-inglise) appeared first on NEON Translations & Localization.