Vol.1

Esmaspäev. Töönädal algab. Vaikselt ja rahulikult esialgu. Kolleegid klõbistavad vaikselt arvutite taga, olles läbinud päeva esimese kohviringi. Astun kööginurgas kohvimasina juurde ja nendin endamisi rahulolevalt, et seekord ei pea ma masinat puhastama ega loputama, mis võtab alati hirmus kaua aega, või vähemalt tundub mulle nii. Täidan tassi hästi lõhnava kohviga ja naasen arvuti taha.

Alustan Euroopa Liidu tõlketellimuse toimetamist. Teemaks on Euroopa Liidu eelarve. Tekst rullub mu ees vaikselt lahti, parajalt pikk ja loogiline. Tõlge on hästi tehtud, asjalik ja usaldusväärne, ent siis loen tõlkija lisatud kommentaari: jäänud on probleem ühe termini – face value – tõlkimisega. Face value? See minu jaoks esmajoones ilukirjanduslikuna mõjuv sõnaühend tundub kuidagi kohatuna sellises kuivavõitu kantseliitlikus kontekstis. Võtan ette originaali ja otsin vastava koha üles. Jah, tõepoolest, seal ta ongi, otse keset näitajate, kriteeriumide ja mõjurite rägastikku, eitavas vormis: „…not to be taken at face value”. Kas siin on mingi trikk? Minu teada tähendab face value midagi tõelist, ehtsat, ilustamatut, mis on sellest seost raamatupidamisega? Süvenen asjasse, kaevan pisut sõnastikes ja andmebaasides ja ennäe, selgub, et raamatupidamises on selline termin täiesti olemas – nominaalväärtus. Medaljonil on teine külg, millest mul senini aimugi polnud. Sobitan uue leiu lausesse ja see sobib sinna kenasti. Edasine toimetamine kulgeb kiirelt ja sujuvalt, annan teksti üle kindlustundega südames.

Töönädal jätkub oma tõusude ja mõõnadega. Saan tõlkida ühe itaaliakeelse dokumendi, mis pakub parasjagu peamurdmist. Tegemist on füüsilise isiku elukohateatisega Itaalias. Kõige keerulisem on Itaalia õigusruumis kasutatavate terminite, ameti- ja asutustenimetuste eesti keelde tõlkimine. Näiteks maksuregistrit nimetatakse Itaalias anagrafe tributaria ja rahvastikuregistrit anagrafe comunale. Murran end nendest tõketest visalt, ent kindlalt läbi. Siis tuleb üks suurem takistus – dokumendis on käsitsi kirjutatud lause, milles on tundmatu lühend res.te. Kahjuks ei ole olemas suuremat ja põhjalikumat itaalia-eesti sõnaraamatut, seepärast otsin kõigepealt inglise keele kaudu: tuhnin andmebaasides ja sõnaraamatutes, aga ei leia paraku vastust. Lõpuks tuleb mulle pähe otsida itaalia keeles – ma pidanuks kohe selle peale tulema! Tipin otsingusse res.te abbreviazione ja saan kohe vastuse: lühendi taga peitub sõna residente – resident. Arusaamatust kritseldusest saab ilus lause.

Niisugused olidki mõned hetked tõlkija-toimetaja tavapärasest töönädalast. Peagi tuleb neile lisa.

22.oktoobril leidis aset juba kuuendat aastat järjest korraldatav lühikonverents Investors’ Summit. Konverentsi viivad läbi Eestis asuvad väliskaubanduskojad. Meie tõlkebüroo osales tänavusel üritusel Saksa-Balti Kaubanduskoja liikmena. Seekordse konverentsi teemaks oli “Tehnoloogiline murre ja muudatuste juhtimine” (Technological Disruption and Change Management). Ettekannetega esinesid Google Nordics esindaja David Mothander, Claudio Richardson firmast Kuehne+Nagel ning Gabriella Cseh Facebookist. Paneeldiskussioonis võtsid mõõtu juba globaalse haardega ettevõtted Transferwise, UBER, Citrix ja Inventure. Peamised küsimused, mida käsitleti olid: Kuidas peaksid ettevõtete juhid infoajastul oma firmasid juhtima? Kuidas toime tulla kohaliku ärikeskkonna või tehnoloogilise arengu poolt pealesunnitud ja paratamatute muudatustega? Kuidas nendele reageerida? Kokkuvõttes võiks öelda: elame muutuvas maailmas täis ootamatusi, milleks tuleb valmis olla, sest tehnoloogilist arengut on võimatu peatada. “Digitaalne maailm loob füüsilise maailma peale kiht-kihi järel lisaväärtust, mille kasu inimkonnale ei saa alahinnata.” – Enn Metsar, UBER.  “Isegi pealesunnitud muudatustesse ja uuendustesse tuleb suhtuda positiivselt, sest see on võimalus teha midagi veelgi paremini kui enne.” – David Mothander, Google Nordics. Täname fotode eest Ameerika Kaubanduskoda Eestis!

Otsime oma meeskonda vabakutselisi tõlkijaid, kes on kokku puutunud veebipõhiste hasartmängude (iGaming) tõlkimisega. Tõlkesuund inglise-eesti ja inglise-vene. Kui räägid eesti või vene keelt emakeelena ja oled huvitatud koostööst veebipõhiste hasartmängude tõlkimisel, siis võta meiega ühendust hr@neontranslations.com . Saada meile oma CV ning erialase tegevuse tutvustus kirjeldades täpsemalt oma kogemust veebipõhiste hasartmängude tõlkimises.

Terminoloogia, eelistus ja stiil
Autor: Siret Laasner

Tõlkija töös tuleb sageli ette terminoloogilisi küsimusi. Millist terminit kasutada? Kas järgida rangelt sarnastes tõlgetes kasutatut või lähtuda kontekstist ja seega n-ö kõhutundest? Mida arvab klient? Kuidas ma tõlkijana oma valikuid põhjendan?

Õigupoolest on nendele küsimustele raske vastata just seetõttu, et termini kasutamise dikteerib sageli teksti iseloom. Kui peatume korraks ilukirjanduslikul tekstil, põhineb seal terminite valik suuresti keeletajul ja tunnetusel. Terminite üle on sel juhul üsna raske diskuteerida, sest tegemist on teatud mõttes kunstivormiga, kus igal inimesel on oma subjektiivne arvamus. Ilukirjandusliku tõlke puhul on seega kindlasti vaja elavat arutelu tellija (nt kirjastus), tõlkija ja toimetaja vahel.

Olen täheldanud, et sageli kiputakse vandetõlkega seotud protsessi kõrvutama ilukirjandusliku tõlke valmimisega: kui ikka lähteteksti termin enam ei meeldi, siis võiks ju tõlkes selle ümber vahetada või lauseid sootuks ümber kirjutada. Paraku kehtib vandetõlke puhul range põhimõte: kõik, mis on kirjas lähtetekstis, kandub üle ka tõlkesse. See tähendab, et pärast allkirjastamist või kinnitamist ei ole võimalik lähteteksti enam muuta.

Kuidas saada aga parim võimalik tulemus? Esmalt soovitan dokumendi koostamisel võtta aega, et vältida olukorda, kus näiteks isiku surmakuupäevaks on märgitud halenaljakal kombel surmast järgmine aasta. Kuigi viga võib olla ilmne, ei ole vandetõlgil lubatud seda viga tõlkes parandada. Ta võib üksnes sellele eraldi viidata. Miks siis nii? Põhjus seisneb õiguslikul pädevusel. Olgu tegemist ilmse või vähemal määral ilmse veaga, sisulisi muudatusi saab teha ainult notar või mõni muu dokumendiga seotud inimene või asutus. Vandetõlk on selles protsessis pelgalt keele vahendaja, kelle ülesanne on anda lähtetekstile sihtkeeles võimalikult täpne ja üheselt arusaadav tähendus.

Teiseks tasub tekst enne vandetõlgile viimist kindlasti üle lugeda või lasta seda keeletoimetajal kontrollida. Kui leiate vigu või ebatäpsusi, pidage nõu notariga. Mida ladusam on tekst lähtekeeles, seda suurem on tõenäosus, et jääte tõlkega rahule ja seda suurem on ka tõenäosus, et tekst on arusaadav.

Kolmandaks soovin tähelepanu juhtida sellele, et vandetõlk leiutab harva ise mingeid termineid juurde. Vandetõlgi kohustus on lähtuda juba kasutatavatest terminitest ja tema „kõige suurem sõber” on sealjuures Riigi Teataja. Loomulikult ei tee vandetõlk valikuid pimesi ja uurib esmalt konteksti, kuid kui tõlgitavas dokumendis on selgesõnaliselt viidatud mõnele Riigi Teatajas juba tõlgitud seadusele, siis tuleb vandetõlgil ühtluse mõttes kasutada sama terminit (see kehtib eriti eesti-inglise keelesuuna puhul).

Kindlasti ootab vandetõlk ka kliendilt termineid, mida too soovib tõlkes näha (nt organisatsiooni sees kasutatavad terminid jms). See hoiab kokku küsimisele ja vastamisele kuluvat aega ning aitab vandetõlgil tekstis paremini orienteeruda. Vandetõlgile tasub esitada ka enne tellimuse esitamist küsimusi töö korraldusliku poole kohta.

Suhtlemine on suurepärase tulemuse võti!

Märkamatult on käes novembrikuu viimane päev ja eile esimese advendi puhul küünlaid süüdates läks mõte juba eesootavate jõulude rada. Seepärast mõtlesin seekordses postituses võtta vabamalt ja teha väikese vahekokkuvõtte sellest, kuidas olen vandetõlgina vabanenud teatavatest harjumustest.

Millest siis alustada? Õigupoolest tunnen ma end praeguse seisuga nagu Lemuel Gulliver, kes külastab kord kääbuseid ja kord hiiglaseid. Ja seda öeldes pean ma silmas just tõlketööde iseloomu ja keelemaailma põnevaid keerdtreppe, mida mööda üles ronides tuleb tingimata just metallist käsipuust kinni hoida, sest nii on kombeks. Aga samal ajal on esinenud ka olukordi, kus lifti leiutamine ei ole teab mis suur kunst. Selleks et siia metafooride rägastikku nüüd natuke selgust tuua (kõigil on muidugi vabad käed neid ise lahti mõtestada), peatungi viiel harjumusel, millest on osaliselt vandetõlgi (ja üleüldiselt ka tõlkija) töö mul aidanud vabaneda.

1. Kohvi joomine. Ülikooliõpingute ajal oli kolmetunnistel loengutel kohvitops täpselt sama iseenesestmõistetav kui hommikuti hammaste pesemine. Ka tööle saabudes oli mõnus esimese asjana kohvimasin sisse lülitada ja unisena imejooki rüübata. Kuid ligi kuu tagasi tundsin, et nii enam edasi ei saa – kofeiini salapärane toime tegi mind närviliseks. Tahtsin kõigega korraga tegeleda ega suutnud enam ühele asjale keskenduda. Nädalalõppudel väisas mind aga energiapuudus. Seega tegin ligi kuu aega tagasi karmi otsuse ja läksin taimeteedele üle. Töövõimekus on paranenud ja sisemine rahu taastunud.
2. Õhtul liiga kaua üleval istumine. Osaliselt oli süüdi muidugi kohv, et mul õhtuti und ei tulnud. Üks asi viis teiseni ja nii juhtuski mõnikord, et olin poole ööni üleval. See aga tekitas korraliku nõiaringi: õhtul väga hilja magama ja hommikul jälle kohv sisse. Lisaks veel ärevad mõtted, et äkki jäi mingis tõlkes midagi märkimata või kas oleks ehk pidanud teist terminit kasutama. Unetusega võideldes otsustasin teha nn unegraafiku, mida ma ka enam-vähem järgin. Vähemalt kaheksa tundi und ööpäevas. Punkt.
3. Prokrastineerimine. Hirmus pikk ja lohisev sõna, aga sobib siia ilusti. Olen hakanud vähem asju edasi lükkama. Kui varem mõtlesin sageli, et ei tasu tänaseid toimetusi teha homme, kui neid on võimalik teha ka ülehomme, siis nüüd võtan ülesandeid järjest ette (keskendumine on paranenud tänu taimeteedele ja korralikule unele) ega lange mingisse ebamäärasesse kassiahastusse, et „nii palju on teha ja ma ei jõua”. Kõike jõuab ja selleks ei pea isegi naba paigast venitama.
4. Yes-woman. Siin viitan ma 2008. aasta filmile „Yes Man” Jim Carrey’ga peaosas. Filmi tuum seisneb selles, et peategelane otsustab vastata kogu aasta vältel kõigele jaatavalt. Kuigi film on totralt halenaljakas, siis on paraku see mõne inimese argipäev. Vahel on lihtsalt raske öelda „ei” ja siis istudki õnnetult oma kohustuste hunniku otsas. Viimase seitsme kuuga olen sellest eriti hästi aru saanud. Kõike ei peagi tegema ega igale poole jõudma. See mõte võetakse ilusti kokku ka filmis „La grande bellezza” („Kohutav ilu”): „The most important thing I discovered a few days after turning 65 is that I can’t waste any more time doing things I don’t want to do.” („Kõige olulisem asi, mis ma avastasin mõni päev pärast 65-aastaseks saamist, on see, et ma ei saa raisata enam aega tegevusele, mida ma teha ei taha.”)
5. Perfektsionism. Suurepärase töötulemuse poole püüdlemine on igati tervitatav, ent sellega tuleb olla ettevaatlik. Viimastel kuudel olen täielikult aktsepteerinud asjaolu, et olemas on sobivad, head, paremad, suurepärased ja kliendikesksed lahendused, kuid mitte iialgi ideaalset lahendust. Seepärast kaalun näiteks enne terminite üle tuliselt diskuteerima asumist, kas asi on pragmaatilise olemusega või on tegemist hoopis perfektsionismi salakavala lõksuga. Maailm ei saa kunagi „korda” ega „valmis”. Sama kehtib ka tõlketeksti puhul, mida ma julgen nimetada isegi elavaks organismiks.

Kokkuvõttes võib muidugi norida, et harjumustest ei saa vabaneda, vaid neid saab ajutiselt ignoreerida või kõrvale lükata, aga olgu selle asjaga kuidas on, tõlkimine on endiselt minu kirg, mis aitab hoida mälu ja vaimu värskena, ning vandetõlgi töö on sellele palju kaasa aidanud.

Tõlkijad seisavad üsna sageli silmitsi olukorraga, kus tööülesannete hulk on kasvanud üle pea, aega napib ja kliendid on (õigustatult) nõudlikud. Mingil hetkel siis istudki tuima näoga arvutiekraani ees ja järsku tundub, et lähtekeelne tekst on kirjutatud tundmatus keeles ja sihtteksti loomisel tõmbub aju krampi. Need on sellised hetked, mida ei soovi isegi vaenlasele. Meeleheitlikult lähteteksti küljes rippudes ja iga hinna eest pingutades sünnib kohmakas tõlge, mille peale kirtsutavad kõik nina.

Kuidas siis ikkagi jääda oma ülesannete kõrgusele ja anda oma parim?

Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et ükski inimene ei sünni tõlkijaks. Jah, keelealane intuitsioon ja sõnaseadmisoskus võivad olla eelduseks, et saavutada tõlkimises tipptase, kuid palju kaalukam on pidev praktiseerimine. Mäletan, kuidas alustasin 2008. aastal arglike sammudega suures tõlkemaailmas. Kui väljenduda pisut robustselt, siis takerdusin pidevalt kivide ja kändude taha. Puudu jäi sellest ja teisest ja kolmandast. Aga mingi hetk hakkasin ka mina pliiatsina teravamaks muutuma, eelkõige tänu tublide toimetajate parandustele ja nõuannetele. Sestap ongi tore võrrelda tõlkijat pliiatsiga: pidev teritamine ehk praktiseerimine muudab tõlkija piisavalt „teravaks”, et töö oleks hästi tehtud. Küll aga esineb ka olukordi, kus pliiats teatud hetkel enam teritamist ei vaja ja n-ö üle teritades murdub osa pliiatsisüsist sootuks. Või teise äärmusena on kriipseldamine teinud pliiatsi täiesti nüriks.

Selle ületeritamisega viitan ma läbipõlemisele, mis tõlkijate seas pole mingi haruldane juhtum. Eespool kirjeldatud tuima näoga ekraani vahtimine on esimene ohumärk. Kui leiad end seda tegemas ja tunned, et tekst kohe üldse ei jookse, siis on parem mõneks tunniks õue jalutama minna. Kui tähtaeg seda kohe kuidagi ei võimalda ja üleüldse on marukiire, siis tasub võtta kõrvaklapid, panna mängima paar head partiid klassikalist muusikat (või midagi rahulikku), sulgeda silmad ja keskenduda ainult oma hingamisele. Kõlab nagu joogaklassi eksperiment, aga see töötab. Aju ei tunne end enam ohustatuna ja laseb sul rahulikult oma zen-olekusse naasta.

Pikaajalisemas perspektiivis tuleb kasuks enese liigutamine. See ei tähenda, et tõlkija peaks kohe mingiks jooksuguruks või teivashüppe tšempioniks saama, aga vähemalt 30 minutit päevas kas või kõndimist lööb pea klaariks ja annab kehale mõnusa toonuse. Liigutamine aitab mõnikord anda vastuse kõige pakilisemale terminiprobleemile.

Lisaks eelnevale teab tark tõlkija, et aeg on väärtuslik ja aega peab oskama planeerida. Kui leiadki end olukorrast, kus töökuhi on kasvanud üle pea ja lootusetu tunne sees, siis tasub alati enne tõlkekorraldaja või kliendi suunas sajatuste teelepanemist endalt küsida, kuidas selline olukord üldse tekkida sai. Kas olen andnud lubadusi liiga kergekäeliselt või ülehinnanud oma võimeid? Tõsiasi on see, et inimvõimetel on piirid ja isegi head tõlkeprogrammi kasutades ei pruugi suure tööhulga juures tulla tulemus selline, nagu peab. Siinkohal on hea kujutada ette pliiatsit, mis suure sirgeldamise käigus aina nürimaks muutub. Lõpuks pole ju sellisest pliiatsist midagi kasu.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et tõlkija ei tööta sarnaselt näiteks näitlejaga, kelle töö hooajaline karakter dikteerib asjaolu, et vahepeal tuleb anda endast kõik. Kui võtta appi veel võrdlusi, siis tõlkija ei ole ka sprinter, vaid pigem pikamaajooksja, kes rühib keskendunult finišijoone suunas. Tõlkija peab olema hea strateeg. Seepärast on aja planeerimine tõlkijale lausa elulise tähtsusega.

Lõpetuseks soovitan end mõõdukalt liigutada, harrastada enesedistsipliini ja arendada keskendumisvõimet. Kasuks tuleb ka enese määratlemine pliiatsina (nii veidralt kui see ka ei kõla). Kõige tähtsam on aga see, et tõlkija teab täpselt, miks ta on sellise erialavaliku teinud, ja tunneb rõõmu oma tööst.

Tõlkebüroo NEON tööprotsessid tõlketeenuste osutamisel on sertifitseeritud vastavalt Euroopa tõlketeenuste standardile EN15038 juba aastast 2011, kuid tänavune auditeerimine oli eriline. Eelmisel aastal jõustus Euroopa tõlketeenuste standardi rahvusvaheline versioon ISO17100 ning meie tõlkebüroo 2016. aasta eesmärk oli üleminek nimelt sellele standardile. Jaanuaris läbisimegi edukalt nii sertifitseerimise vastavalt ISO17100 nõuetele kui ka kvaliteedijuhtimise standardi ISO9001 järelevalveauditi.

Mis on ISO17100?

ISO17100 on rahvusvaheline tõlkestandard, millega sätestatakse nõuded tõlketeenuste ja sellega seotud lisateenuste osutamisele, sh projektijuhtimisele, keelekorrektuurile, sisulisele toimetamisele ja erialatoimetamisele. See hõlmab muu hulgas nõudeid tõlketeenuste pakkujate kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta, selle hoidmise ja mõõtmise kohta, tööprotseduuride ja kvaliteeditagamise protsesside kohta, teenusepakkuja tehnilise kompetentsi ja võimekuse kohta ning kliendisuhtluse ja kliendirahulolu mõõtmise kohta. Mõlema standardi eesmärk on olnud sätestada nõuded kvaliteetse tõlketeenuse tagamisele. Euroopa standard EN15038 töötati välja aastal 2006 ja see on teeninud oma eesmärki kvaliteetteenuse osutamise protsesside määratlemisel kuni tänaseni. Seesama dokument moodustab tuumiku uuest rahvusvahelisest standardist, mistõttu ei ole üleminek ühelt teisele keeruline. Kuigi nii EN15038 kui ka ISO17100 olid mõlemad protsessijuhtimise standardid ega määratlenud tõlkekvaliteeti, on rahvusvahelise standardi oluline erinevus Euroopa omast see, et käsitletakse klienditagasiside ohjamise protsessi kui võimalust määrata kliendirahuolu ja võtta kasutusele meetmed mittevastavuste likvideerimiseks.

Mida annab ISO17100 omamine teenusepakkujale ja kliendile?

Mitmesuguste standarditega sätestatakse nõuded konkreetsete valdkonnapõhiste teenuste tagamiseks parimal viisil – olgu mõõdikuks kvaliteet, turvalisus, konfidentsiaalsus või midagi muud. Tõlketeenuste standardiga määratletakse nõuded tõlkteenuste pakkujatele kvaliteetse tõlketeenuse osutamiseks. Tõlkebüroo jaoks tähendab selle sertifikaadi omamine võimalust teha koostööd näiteks asutuste ja ettevõtetega, kus kvaliteetse tõlketeenuse tagamine on elu ja surma küsimus ning kus seetõttu nõutakse tõlketeenuste osutamisel standardiga kehtestatud tööprotsesside järgimist. Kliendi jaoks on see kindlasti esimene märk oma tõlkepartneri usaldusväärsusest, vastutusvõimest ja kohusetundest.

Ükski süsteem, nagu ka ISO17100, pole kunagi lõplikult perfektne ja alati on ruumi arenguks. Standardid on vaid raamistik, mille taustal saame koostöös oma klientidega luua just neile vajalikud ja sobivad protseduurid, et pakkuda parimat teenust ja teenindust.

Tõlkebüroo NEON | Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ teenused on sertifitseeritud vastavalt ISO17100 ja ISO9001 nõuetele AS Metrosert poolt.

2015. aasta oli meie tõlkebüroo jaoks äärmiselt sisutihe ning täis uusi algatusi ja tegemisi. Suurenenud meeskonnaga jõudsime rohkem ära teha – nii konkreetselt tõlketeenuste osutamisel, oma kuvandi kujundamisel kui ka lisaväärtuste pakkumisel klientidele ja meie tõlkijatest koostööpartneritele.

Võtsime kasutusele NEONi kaubamärgi

2015. aasta algusest hakkasime kasutama kõrvuti ärinimega Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ ka meie seni rahvusvaheliselt kasutusel olnud NEON Translations and Localization eestikeelset vastet Tõlkebüroo NEON. Kliendid võtsid uuenduse vastu üllatavalt hästi, kuna ligi 15 aastat kasutusel olnud juriidiline nimi Tiido ja Partnerid Keeleagentuur seob uut nime kuvandiga jätkusuutlikust ja stabiilsest firmast. Tõdesime, et Tõlkebüroo NEON poleks meie uue nimena suutnud üksi nii hästi läbi lüüa, ning otsus kasutada mõlemat kõrvuti, oli õige. Täna kuvame oma firma nime selliselt: Tõlkebüroo NEON | Tiido ja Partnerid Keeleagentuur. Loe lähemalt kaubamärgist.

Kolisime uutesse ruumidesse Raua 35

Juulis jätsime maha oma toreda kontori Poska tänaval ja kolisime uutesse avaramatesse ruumidesse aadressil Raua 35. Oleme aastast aastasse jäänud truuks kesklinna piirkonnale, kuna leiame, et see on vajalik teenuste osutamise seisukohast. Kerge ligipääsetavus ühistranspordiga ning asukoht linna südames on oluline vandetõlgiteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Olete oodatud külastama meid uuel aadressil. Vaata pilte.

Tähistasime 15. tegevusaastat

Augustis tähistasime oma firma töötajate ringis Tiido ja Partnerid Keeleagentuuri 15. tegevusaastat. Tõlketeenuseid hakati pakkuma aastal 2000, kui Ly Tiido-Nurmetalo ja Feliks Tammi asutasid ühiselt firma Tiido ja Tammi Keeleagentuur. Kui esimesse viisaastakusse mahtus peamiselt tervishoiuteemaliste ja juriidiliste tekstide tõlkeid, siis tõlgitavate keelte ja valdkondade ring aina laienes aastatega. 2007. aastast hakati aktiivselt osalema nii kodu- kui ka välismaistes hangetes ning sealt sai alguse ka koostöö Euroopa Komisjoni tõlkepartnerina. Kunagisest duost on välja kasvanud tugev 11-liikmeline tuumik-koosseis, keda assisteerib arvukas vabakutseliste tõlkijate-toimetajate võrgustik. Pidupäeva tähistasime õhtusöögiga Kaberneeme sadamarestoranis OKO ning kaatrisõiduga Kolga lahel. Vaata pilte.

Uus koduleht ja blogipostitused

Pärast mitmeid raskusi uue kodulehe loomisel, leidsime sügisel lõpuks partneri, kellega edasi arendada nii meie tõlkebüroo kodulehte kui ka pakkuda kodulehe loomise ja haldamise teenust meie tõlkeklientidele. Koduleht on tänapäeval sisuliselt esimene kuvand, mis jääb teistele sinust kui teenuse osutajast või toote pakkujast. Oluline on leida see õige partner ja meie ta leidsime. Koos uue kodulehe üles ehitamisega saime mõtte hakata pidama blogi. Meie blogipostitused käsitlevad erinevaid tõlkimisega seotud teemasid alates tõlkija argipäeva kajastamistest ja vandetõlgiteenusest kuni erialaspetsialistidest tõlkijate lugudeni välja. Tutvu meie blogipostitustega.

Õigustõlgete hommikuseminaride sari

2015. aasta oli üle mitme aasta äärmiselt sisutihe – nii nende ürituste poolest, milles ise osalesime, kui ka nende poolest, mida ise korraldasime. Olime otsustanud mitte olla pelgalt teenuse osutajad, vaid jagada oma klientidele infot selle kohta, mida ja kuidas me teeme. Kuna pakume muu hulgas ka vandetõlgiteenust, siis alustasime õigustõlgete hommikuseminaridega, kuhu olid oodatud kõik asjahuvilised. Õigustõlked on olnud meie tõlkebüroo üheks spetsialiseerumisvaldkonnaks firma algusaegadest peale. Meie teenuseid kasutavad mitmed advokaadi- ja notaribürood ning riigiasutused, kes tellivad erinevat liiki dokumenditõlkeid ja kasutavad meie vandetõlgiteenust. Hommikuseminaridega on plaanis jätkata ka käesoleval aastal. Loe lähemalt vandetõlgiteenusest.

2016. aasta peamised eesmärgid on tõsisem töö personaliga ehk erialaspetsialistidest tõlkijate, toimetajate ja konsultantide värbamine ja väljaõpe ning tööprotsesside optimeerimine ja kliendipõhine mugandamine. Järgnevalt aga mõned tähtsamad teemad.

Lõpule jõuab uue projektijuhtimisprogrammi XTRF juurutamine

2015. aasta lõpust hakkasime oma projektijuhtimises juurutama uut tarkvara XTRF, mis kätkeb endas hulgaliselt võimalusi tööprotsesside optimeerimiseks. Uus programm ühendab meie jaoks paljud eri funktsioonid, mis varem asusid eri programmides ning mida tuli osaliselt dubleerida. Seetõttu oli projektijuhtimine hulga ajamahukam. XTRFiga oleme koondanud kõik vajalikud funktsioonid ühte programmi. See programm võimaldab järgnevat: tõlkijatest, toimetajatest, erialakonsultantidest ja teistest spetsialistidest koostööpartnerite andmebaasi haldamist ja jooksvat andmete uuendamist partnerite enda poolt, partneri valiku funktsiooni vastavalt tellimuse omapärale, kliendi nõuetest lähtuvate tööprotsesside automaatset määramist, töölõikude jälgimist ja tegevuste planeerimist, failivahetust, tööjuhiste edastamist, kliendi tagasiside koordineerimist ja kvaliteedi hindamist, kliendipõhist aruandlust, müügitöö planeerimist, arveldamist ning palju muud kasulikku. Loodame selle programmi kasutuselevõtuga parandada meie teeninduse kvaliteeti ja efektiivsema tööprotsesside jälgimise teel tagada tõlgete parem kvaliteet. Uue projektijuhtimisprogrammi XTRF juurutamine peaks lõpule jõudma 2016. aasta märtsikuuga.

Kiiresti arenev tõlkevaldkond: meditsiinitõlked

Meditsiin ja farmakoloogia, mis üldises mõistes kuuluvad eluteaduste valdkonda (Life Sciences), on tõlkemaailmas üks suurema tõlkemahuga valdkondi üldse. Meie tõlkebüroo alustas meditsiinivaldkonna tõlketeenuste arendamisega aktiivsemalt 2014. aasta I pooles, kui kuulutasime välja meditsiinitõlkijate ja erialatoimetajate konkursi ning testisime ligi 40 kandidaati. Selle tegevuse peamine eesmärk oli katta seniste tõlkepäringute efektiivsem teenindamine ning valmisolek uuteks projektideks. Tõlkijate ja toimetajate kvalifikatsioon ja pädevus on meditsiinitõlgete puhul eriti oluline, kuna praktiliselt iga tõlkeprojektiga kaasneb vastutus inimeste tervise ja heaolu eest. Tihti on kasutusjuhendite või infolehtede korrektne tõlge elu ja surma küsimus ning „eksimine on inimlik“ pole argument. Oleme meditsiinitõlgetega tegelenud jooksvalt juba aastaid, kuid selle ajani polnud see meie peamisi spetsialiseerumisvaldkondi. Tänaseks hetkeks oleme suutnud kasvatada oma välismaist ja kodumaist klientuuri sedavõrd, et võime meditsiini- ja farmakoloogia tõlkeid pidada üheks oma põhivaldkondadest. Parima kvaliteedi tagamiseks tegeleme pidevalt tööprotsesside jälgimise ja parandamisega, kliendipõhiste juhendite väljatöötamisega ning erialaspetsialistidest koostööpartnerite testimise ja värbamisega.

Meie raudvara: õigus- ja finantstõlked

Dokumenditõlgete hommikuseminaridega, mis hõlmavad nii õigus- kui ka finantstõlkeid ja katavad ka vandetõlgiteenuse teemat, alustasime 2015. aasta alguses. Meil on hea meel, et see ettevõtmine on leidnud nii hea vastuvõtu ja äratanud huvi dokumenditõlgete spetsiifika vastu. Kavatseme selle kena traditsiooniga jätkata ka sel aastal. Juriidika- ning finantsvaldkonna teemad on olnud üheks meie põhileivaks juba firma algusaegadest peale ning tänaseks vahendab meie büroo ka vandetõlgiteenust päris mitmel keelesuunal. Dokumenditõlgete hommikuseminaridel saate muu hulgas teada, millised on tänapäeva tõlkebüroo töömeetodid ja tehnilised vahendid, kes me oleme ja kuidas me töötame, milline on meie teenuste struktuur ja milline neist on sobivaim just dokumenditõlgete jaoks, kuidas tagatakse tõlkekvaliteet ja milline on kliendi panus selle kvaliteedi tagamisse, missugune on tööprotsess dokumenditõlgete korral ja kes on tõlkijad ning mis on vandetõlgiteenus. Meie kuulajaskonna hulka on oodatud nii advokaadi- kui ka notaribürood, kinnisvarafirmad ja kindlustusettevõtted, finantsteenuste pakkujad kui ka teised, kel läheb sagedasti vaja dokumenditõlkeid. Järgmine dokumenditõlgete hommikuseminar leiab aset 12. märtsil 2016. Registreeru hommikuseminarile kasutades infopäringuvormi siin.

Itaalia keel on meie tõlkebüroole olnud armas juba ammustest aegadest. Esimesed tõsisemad kokkupuuted tõlgetega itaalia keelest tekkisid meil mitmed aastad tagasi, kui meie juurde asus tööle tõlkija Hille Laido, kelle suureks kiindumuseks oli itaalia keel ja kelle sooviks oli lisaks inglise keelele tõlkida just seda keelt. Kahjuks polnud meil toona pakkuda talle piisavalt väljakutseid itaaliakeelsete tõlketellimuste näol ning Hille tööpõlluks jäid jätkuvalt õigustõlked eesti-inglise ja inglise-eesti suunal.

Itaaliakeelne kliendisuhtlus ja tõlketeenused

Tänaseks on Tõlkebürooga NEON liitunud itaalia keele tõlkija Kadri Strööm, kelle ülesandeks jääb muu hulgas itaaliakeelse klientuuriga suhtlemine ning itaalia keelt puudutavate tõlkeprojektide haldamine. Kadri on omandanud romanistika eriala bakalaureuse kraadi Tallinna Ülikoolist ning ta jätkab õpinguid magistrantuuris. Samuti on ta täiendanud oma itaalia keele oskusi õppides Itaalias ning tema teine kodune keel on itaalia keel. Kadri ülesannete hulka kuulub suhtlemine Eesti firmadega, kellel on ärisidemed Itaaliaga, ning Itaalia firmadega, kes soovivad leida partnereid Eestis või vajavad abi dokumentatsiooni tõlkimisel vastavalt kohalikele vajadustele. Lisaks Hillele ja Kadrile kulub meie itaalia keele tõlkijate meeskonda teisigi spetsialiste.

Teised võõrkeeled

Tõlkebüroo NEON suudab pakkuda tõlkeid väga mitmete keelepaaride vahel, mitte ainult itaalia keelest ja itaalia keelde. Töötame küll põhiliselt Balti regiooni ja Skandinaavia keeltega, kuid tänu laiale vabakutseliste tõlkijate võrgustikule saame pakkuda tõlkeid ka paljudest teistest keeltest. Infopäringute ja tõlketellimustega võite pöörduda otse meie projektijuhtide poole aadressil info@neontranslations.com, kuid itaaliakeelseks suhtlemiseks kindlasti Kadri Ströömi poole kadri.stroom@neontranslations.com.

Tõlkimist kui tõlkija igapäevast tööd ümbritseb palju müüte. Üks nendest on kindlasti see, et see polegi õige töö, vaid pigem ajaviide, mida saab teha igas asendis – kus iganes ja kes iganes. Piisab vaid heast keeleoskusest. Müütide hulka kuulub seegi, et tõlkimine on ettevõtete jaoks teisejärguline tugiteenus, mida tellitakse muude tähtsamate turundustegevuste kõrval vaid äärmisel vajadusel. Mõlemad seisukohad sisaldavad endas ohtlikku vasturääkivust. Tänases globaalses ärikeskkonnas on tõlkimine oluline osa rahvusvahelisele edule orienteeritud ettevõtete turundustegevusest, kus turustatavate toodete juhendid ja tootekirjeldused, kodulehed ja kataloogid tõlgitakse vajalikku sihtkeelde ning seda ei saa teha kes iganes. Allpool peatumegi lühidalt neil aspektidel, mida kätkeb endas professionaalse tõlkija elukutse ning milliseid oskusi ja millist kvalifikatsiooni see eeldab. Needsamad eeldused on määravaks mitte lihtsalt tõlgete valmimisel, vaid kvaliteetsete tõlgete valmimisel vastavalt kliendi vajadustele.

Tõlkija amet kui elukutse

Tänapäeval on tõlkija amet omaette elukutse. Selleks vajaliku ettevalmistuse ehk kvalifikatsiooni saab omandada magistriõppes ning kompetents ehk kogemused saadakse igapäevase tööga. Tõlkija amet on üks nendest, kus ei piisa üksnes kõrgharidusest, vaid kus tegelikud teadmised ja vilumus omandatakse eelkõige just praktilise töö käigus. Väga paljud professionaalsed ehk elukutselised tõlkijad  ei olegi õppinud ülikoolis põhiainena keeli ega keeleteadust. Tihti annab parima tulemuse kombinatsioon suurepärasest keelevaistust ja mõne teise, spetsiifilisema eriala tundmisest. Elukutseliseks tõlkijaks saab pidada inimest, kes on selle ameti valinud teadlikult. Oluline pole see, kas ollakse hariduselt filoloog või mõne muu valdkonna esindaja. Oluline on see, et inimene on veendunud, et omandatud haridus, valdkonnapõhised teadmised ja senised kogemused väljenduvad parimal viisil just tema töös tõlkijana. Elukutselise tõlkija puhul pole vähem oluline ka see, et tõlkimine on põhitegevus või vähemalt moodustab peamise osa tema sissetulekust. Miks on just see nii oluline? Nimelt eeldab parimate oskuste ja töös kõrgeima kvaliteeditaseme saavutamine teatud mahus kogemust ja erialast tegevust, mistõttu pole osalise ajaga tõlkimine selleks piisav. Oma kvalifikatsiooni ja kompetentsi säilitamiseks ja selle arendamiseks tuleb tõlkimisega tegeleda järjepidevalt. See on üks peamisi professionaalset tõlkijat iseloomustavaid välimäärajaid.

Muud olulised tegurid tõlkija professionaalsuse määramisel

Lisaks haridusele ja töökogemusele on mitmeid muid tegureid, mis on tõlkija elukutse puhul tähtsad. Lähtume siinkohal rahvusvaheliselt levinud tavast, et tõlkija tõlgib eelkõige oma emakeelde, sest selle keele omapära ja kasutuskeskkonda tunneb ta kõige paremini.

Siin mõned elementaarsemad nõuded professionaalsele tõlkijale.

• Väga hea võõrkeele (lähtekeele) oskus ja laitmatu emakeel (sihtkeel).

Keel on elav nähtus. See on pidevas muutumises. Järjepidev enesetäiendus tänapäeva keelekasutuse ja erialakeele osas on kindlasti vajalik. Ilma ei saa ka kaasasündinud või kogemuse läbi omandatud keelevaistuta. Järjepidev töö tõlkijana tagab üldjuhul ka arusaamise keele orgaanilisusest, selle nüanssidest.

• Valdkonna tundmine.

Tõlketöös ei tõlgita mitte sõnu (otsetõlge), vaid antakse edasi mõtet. Selleks on vaja tunda tekstis käsitletavat valdkonda ehk teemat. Kui tekstilähedast tõlget on vaja, seda otsustab klient. Siinkohal tuleb kasuks vastav haridus või kogemus tööst selles valdkonnas (näiteks meditsiinitekstide puhul töö erialaarstina).

• Suurepärane analüüsivõime nii teksti sisu kui vajalike tööprotsesside osas.

Tõlkija peab hindama teksti iseloomu, kellele see on suunatud, millist stiili on kasutatud jms või oskama esitada sellekohaseid küsimusi tellijale, et garanteerida vajalik lõpptulemus. Samuti peab ta suutma oma tööd õigesti planeerida ja ajastada – kui palju aega tal läheb töö tõlkimiseks, kui palju aega läheb terminoloogia ja sisu konsulteerimiseks, kui palju aega sisu ja õigekirja kontrolliks.

• Oskus kasutada abimaterjale ja suhelda vajadusel töö tellijaga.

Tõlkija peab olema teadlik milliste allikatega ta saab töötada, et tagada parim kvaliteet just selle konkreetse valdkonnaga seotud teksti tõlkimisel. Ta peab olema teadlik sellest, millised allikad on lubatud ja millised mitte. Tõlkija peamisteks abivahenditeks on tänapäeval tema enda vastavasisuline tõlkemälu, kui ta on seda teemat varem tõlkinud või siis avalikud veebipõhised andmebaasid ja sõnastikud, kuid ka kliendi enda poolt tõlkijale kasutamiseks antud materjalid.

• Tehniline kompetents.

Ükski professionaalne tõlkija ei saa tänapäeval läbi ilma arvutiprogramme tundmata. Kõige elementaarsem abivahend kiire ja kvaliteetse tõlke tagamisel on tõlketarkvara, olgu ta siis milline tahes, kui kliendil pole konkreetseid nõudmisi. Tõlketarkvara salvestab kõik seni tõlgitud tekstid paralleeltekstidest tõlkemäluna, mis sisaldab ka siis juba (eeldatavasti) kliendiga kooskõlastatud terminoloogiat.

• Kutse-eetika järgimine: lojaalsus, konfidentsiaalsus ja andmekaitse.

Tõlkija on oma tellijale lojaalne. Ta ei suhtle otse lõppkliendiga, kui tellijaks on tõlkebüroo ega avalda tellimuse ja tellijaga seotud teavet konkurentidele, kui tellijaks on otseklient. Konfidentsiaalsus on võlusõnaks enamuse tõlketellimuste puhul. Eriti aga erialatõlgete puhul. Tõlkija peab olema teadlik ka andmekaitse nõuetest ja seda teemat reguleerivatest õigusaktidest (näiteks haiguslugude tõlkimisel).

• Enesekriitika ja esteetika.

Lisaks tekstide eesmärgipärasele ja korrektsele tõlkimisele tuleb töö üle anda kas originaaliga analoogses vormingus või vastavalt tellija nõudmistele. Valmis töö korrektne vormistus on sama oluline kui suurepärane tõlge. Konstruktiivne kriitika ja enesekontroll ei ole liiast. Kas ma olen selle teksti puhul kõik teinud? Ja kas ma olen andnud endast parima? Need on kaks põhilist küsimust, mida professionaalne tõlkija peaks endalt enne töö üleandmist küsima.

• Pidev enesetäiendus ja ajaga kaasas käimine.

Professionaalne tõlkija on kursis tõlkemaailmas toimuvaga. Tehnika ja kasutatavad programmid uuenevad meeletu kiirusega, mistõttu on oluline teada milliseid tehnilisi abivahendeid on võimalik kasutada, et töö oleks efektiivsem. Kiire teenindus on kvaliteedi kõrval väga oluline faktor tõlketööde tellimisel.

Ning kokkuvõtteks.

• Professionaalne uhkus oma töö ja oskuste üle ning teadlikkus eeltoodud punktide määravusest kvaliteetse teenuse osutamisel ja jätkusuutliku kliendisuhte säilitamisel.

Need on ühed olulisemad aspektid ja eeldused, mis eristavad professionaalset tõlkijat asjaarmastajast ehk hobitõlkijast. Iga elukutse esindaja peab olema uhke selle ameti üle, mille ta on endale valinud. Tõlkija tööd väärtustatakse liiga vähe. Sellepärast olemegi püüdnud oma artiklitega juhtida üldsuse ehk võimalike tõlketeenuse tellijate tähelepanu nendele aspektidele, mis on olulised, et saada kvaliteetset teenindust.

Ühe noore meditsiinitõlkija kogemusest tõlkijaks saamisel saate lugeda tema blogipostitusest “Kuidas minust sai meditsiinitõlkija”.

Eeltoodud artikkel on kirjutatud 25.02.2016 avaldamiseks veebikeskkonnas www.arst.ee . 

Autor: Ly Tiido-Nurmetalo, juhatuse liige

Autor: /Mariliis Hinnu/

Olen viimase aasta proviisoriõppe tudeng ning tõlketöödega alustasin eelmisel aastal. Kuna ma soovin tulevikus teadust teha, ei soovinud ma erinevalt oma kursusekaaslastest kooli kõrvalt apteegis töötada ning kui arstiteaduskonna listi edastati tõlkebüroo kuulutus konkursi kohta lepingulise meditsiinitõlkija kohale, otsustasingi kandideerida. Eksamiperioodil kulub heade hinnete saamiseks kogu vaba aeg õppimisele ning mulle meeldis selle tööpakkumise juures võimalus olla nö ise oma aja peremees. Saan tööd teha kodunt, endale sobival ajal. Mulle on kirjatööd alati meeldinud, sest juba gümnaasiumis ja ka ülikooli ajal aitasin teistel kodutöid teha ja diplomitöid koostada. Tõlkimise juurde sattusin aga täiesti juhuslikult.

Korralik inglise keele oskus juba põhikoolist

Minu koostöö Tõlkebürooga NEON põhineb eelkõige inglise-eesti suunaliste tõlgete tegemisel. Pean oma inglise keele oskust heaks – omandasin selle keele üsna vara. Põhikoolis olid inglise keele tunnid minu jaoks väga – et mitte öelda „liiga“ – lihtsad. Käisin inglise keele kallakuga gümnaasiumis, kust sain päris tugeva aluse. Välja kuulutatud ametikohale kandideerides meenus mulle gümnaasiumis läbitud tõlkimise valikkursus ning mõned varasemad tööotsad, kus tõlkisin filmide ja seriaalide subtiitreid. Seega olen tõlkimisega põgusalt kokku puutunud ka varem.

Valikuprotsess: proovitööd ja intervjuu

Tööle asumine ei kulgenudki nii lihtsalt. Saatsin tõlkebüroole oma CV ning seejärel tuli terade sõkaldest eraldamiseks kõigil kandidaatidel teha mitmeosaline proovitöö. Kandidaate oli 40 ringis. Töösse olid valitud mõned terminoloogiliselt küllaltki keerulised tekstid. Nii mõnelegi sõnale polnud võimalik eestikeelset vastet leida, seega lähenesin asjale loominguliselt. Proovitööle, nagu edaspidi ka igale päris tööle, panin kaasa kommentaaride lehe, kus on välja toodud kohad, milles ma kindel pole. Arusaadavatel põhjustel ei ole ma võimeline täielikult valdama näiteks kardioloogias või neurokirurgias kasutatavate seadmetega kaasnevat terminoloogiat. Selle jaoks ongi kommentaaride leht teatud mõttes nagu turvavõrk, mille vaatab üle toimetaja, kelleks on tavaliselt erialaspetsialist. Proovitöö tagasisidest ilmnes, et mõnele sõnale puuduski ametlik eestikeelne vaste ning need said konkreetse projektide jaoks erialaspetsialistide-keeleteadlaste koostöös kokku lepitud.

Proovitöö tagasiside minu tõlgetele oli hea ning järgmiseks kutsuti mind koos paari teise väljavalituga tõlkebüroosse kollektiiviga tutvuma. Vestlesime vabas õhkkonnas, selgitati korralduslikku poolt ja tutvustati kasutatavat tõlkeprogrammi. Programm tundus alguses keeruline, kuid asjasse süvenemisel selgus, et tegelikult on kõik väga loogiline ja vajas vaid harjumist.

Tugisüsteem: tarkvarad ja projektijuhid

Tõlkeprogramm ongi tõlkimisel kõige tähtsam abivahend. Lisaks mugavatele teksti redigeerimisfunktsioonidele ja heale ülevaatele tõlgitavast, on võimalik kasutada tõlkemälu, mis tagab terminoloogilise ühtluse ja on heaks spikriks. IT-alaste küsimuste korral aitab kodunt töötavaid vabakutselisi tõlkijaid tõlkebüroo. Ka muude küsimuste tekkimisel, näiteks projekti tõlkimise ajal, saab suheldud projektijuhtide ehk tõlkekorraldajatega, kes vastavad reeglina üsna kiiresti ning suhtlevad spetsiifiliste küsimuste korral klientidega.

Tõlkimine meeldibki mulle ilmselt seetõttu, et see on omamoodi nokitsemine. Nii töös kui eraelus pööran palju tähelepanu detailidele. Töö vastuvõtmisel veendun, et mul on piisavalt aega ja saan selle õigeks tähtajaks valmis. Kõige parem tõlkimise juures ongi see, et saan ise planeerida, kuna tööd teen, peaasi, et see õigeks ajaks valmis saab. Tõlkimist üritan mitte jätta viimasele hetkele, kuna alati võib ette tulla ootamatusi ning jätan endale aega tõlke „värske pilguga“ üle vaatamiseks, näiteks järgmisel päeval. Nagu ka mainitud, lisan kaasa kommentaaride lehe toimetajale nende kohtadega, mida soovin, et kindlasti üle kontrollitaks. Mõnes olukorras olen terminoloogiaalast nõu küsinud ka tuttavalt erialaspetsialistilt, konkreetset teksti ja klienti puudutav info jääb seejuures edastamata.

Uudishimu on edasiviiv jõud

Olen siiani tõlkinud erinevaid meditsiinivaldkondi, kuid kõige enam vast stomatoloogiat. Tõlkimise teeb huvitavaks see, et iga tõlkega õpib midagi uut – rohkem, kui seda, mis paberile jõuab. Tavaliselt on mul tõlkimise ajal internetibrauseris korraga lahti erinevad sõnastikud, tootjate kodulehed, erialaga seotud lehed, õppematerjalid jne. Tihtipeale uurin teatud termineid ja protseduure põhjalikumalt, kuna on vaja tõlkimiseks lause mõttest põhjalikumalt aru saada. Vahel tekib aga lausa sportlik huvi mingi teema vastu. See uudishimu ja teadmistejanu on ilmselt mulle sisse kodeeritud. Loodan, et aja jooksul omandan vilumust veelgi ja orienteerun meditsiinimaailmas paremini ning mu koostöö tõlkebürooga jätkub ka edaspidi.

Meditsiin ja farmakoloogia, mis üldises mõistes kuuluvad eluteaduste valdkonda (Life Sciences), on tõlkemaailmas üks suurema tõlkemahuga valdkondi üldse. Meie tõlkebüroo alustas meditsiinivaldkonna tõlketeenuste arendamisega aktiivsemalt 2014. aasta I pooles, kui kuulutasime välja meditsiinitõlkijate ja erialatoimetajate konkursi ning testisime ligi 40 kandidaati. Selle tegevuse peamine eesmärk oli katta seniste tõlkepäringute efektiivsem teenindamine ning valmisolek uuteks projektideks. Tõlkijate ja toimetajate kvalifikatsioon ja pädevus on meditsiinitõlgete puhul eriti oluline, kuna praktiliselt iga tõlkeprojektiga kaasneb vastutus inimeste tervise ja heaolu eest. Tihti on kasutusjuhendite või infolehtede korrektne tõlge elu ja surma küsimus ning „eksimine on inimlik“ pole argument. Oleme meditsiinitõlgetega tegelenud jooksvalt juba aastaid, kuid selle ajani polnud see meie peamisi spetsialiseerumisvaldkondi. Tänaseks hetkeks oleme suutnud kasvatada oma välismaist ja kodumaist klientuuri sedavõrd, et võime meditsiini- ja farmakoloogia tõlkeid pidada üheks oma põhivaldkondadest. Parima kvaliteedi tagamiseks tegeleme pidevalt tööprotsesside jälgimise ja parandamisega, kliendipõhiste juhendite väljatöötamisega ning erialaspetsialistidest koostööpartnerite testimise ja värbamisega.

Loe meie noortõlkija Mariliis Hinnu blogipostitust selle kohta kuidas temast sai meditsiinitõlkija.

Artikkel Tõlkebüroo NEON sertifitseerimise kohta vastavalt rahvusvahelise tõlkestandardi ISO17100 nõuetele.

TÄHELEPANU: Ootame oma meeskonnaga liituma erialaspetsialiste, kes oleks huvitatud põhitöö kõrvalt tõlkima või toimetama meditsiini – ja farmakoloogiaalaseid tekste. Võta meiega ühendust hr@ neontranslations.com.

Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

Üle hulga aja on päikesepaisteline hommik. Sammun reipalt Rotermanni kvartali suunas. Püüan end talitseda, et mitte seisma jääda ja sooja päikesekiirguse käes kassi kombel silmi kissitada. Mul ei ole tegelikult kuhugi kiiret. Kell näitab 08:20. Milline inspireeriv päev on tulemas!

Täpselt sellises ilukirjanduslikus võtmes algas 17. märts, mil toimus meie dokumenditõlgete infohommik. Vandetõlgina rääkisin muu hulgas lähemalt ka apostillimisest ja legaliseerimisest. Jälgides aga kuulajate reaktsioone ja enese mõningast kiirustamist teema käsitlemisel, tundsin, et apostillimine ja legaliseerimine nõuavad veidi teistsugust lähenemist. Sest olgem ausad, ma ise ei saanud nendest kahest toimingust ikka pikka aega ööd ega mütsi aru. Ja ega kuskilt ega kelleltki väga küsida ka ei olnud – nina internetis (kui kasutada kaasaegsemat versiooni ütlusest „nina raamatus”) ja käsi vandetõlke valmimise protsessi pulsil, suutsin end lõpuks täbarast olukorrast välja kaevata ja tahangi seda nüüd teiega jagada.

Veidi terminitest

Tüüpilise keeleinimesena alustan muidugi etümoloogiast. Termin „apostill” on eesti keelde mugandatud vorm prantsuskeelsest sõnast „apostille”, mis väga üldistatud kujul tähendab märkust või tunnistust. Siinkohal on huvitav välja tuua tõik, et veebis ringi luusides on palju ametlikke artikleid termini sisulise poole kohta, kuid puudub selline tore emotsionaalne taust, millega suhestuda. Õigupoolest sai siin käsitletav termin alguse 5. oktoobril 1961. aastal, mil sõlmiti välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsioon. Ehk siis sisuliselt ei tule konventsiooniga ühinenud riikidel midagi eraldi kinnitada, piisab viitest konventsioonile, et kinnitada dokumendile alla kirjutanud isiku allkirja õigsust (mis kokkuvõttes kujutabki endast dokumendi külge kinnitatavat apostilli).

Legaliseerimine seevastu ei nõua väga pikka sissejuhatust. Legaliseerimine ehk dokumendi ametlikuks muutmine on sarnane protseduur apostillimisele, ent seda saab teha üksnes Välisministeerium ja seda kohaldatakse riikide suhtes, kes ei ole ühinenud eespool nimetatud Haagi konventsiooniga.

Kõik see oleks nagu Tšehhovi novellidest, kus ühest ametkonnast soovitati pöörduda teise ametkonna poole, eks ole?

Apostillimine või legaliseerimine?

Mida siis täpselt teha? Apostillida või legaliseerida? Kas ma pean seda üldse teadma? Mida ütleb vandetõlk? Parim soovitus on esmalt teha endale selgeks, kuhu riiki dokument läheb ja mis eesmärgil. Kui eesmärk on näiteks välisriigi ülikooli kandideerimine, siis piisab vandetõlgile sellest, et ta teab, kuhu riiki dokument lõpuks jõuab. Sõltuvalt sellest, kas riik on ühinenud Haagi konventsiooniga või mitte, saab teha järelduse, kas dokument tuleb apostillida või legaliseerida. Kui tegemist on apostillimisega, soovitan dokumendi enne vandetõlgile esitamist viia notari juurde, kellel on ainupädevus koostada apostill. Kui dokument tuleb legaliseerida, tasub see enne vandetõlgil lasta ära tõlkida ja seejärel büroo vahendusel või ise võtta ühendust Välisministeeriumiga.

Kui aga asi tundub ikka väga segane või täpselt ei teagi, mida dokumendiga teha, siis võtke igal juhul vandetõlgiga ühendust. Dokumentide tõlge on üldjuhul juhtumipõhine ja päris korralikult seda üldistada ei saagi. Praeguseks ei ole ma kindel, kas suudaksingi kunagi teha apostillimist ja legaliseerimist selgeks teoreetilisel tasandil, ent senised kogemused kinnitavad, et praktiliselt on õnnestunud mõlemat klientidele väga edukalt edasi anda ja seda teen ma alati rõõmuga.

Kus asub vajalik teave? Legaliseerimise kohta on võimalik lugeda aadressil http://www.vm.ee/et/avaliku-dokumendi-legaliseerimine ning apostillimisel on lähemalt peatunud Notarite Koda aadressil https://www.notar.ee/19886. Uurige, puurige ja vajadusel kirjutage meile!

Meie järgmine dokumenditõlgete infohommik tõlketeenuste tellijatele leiab aset 19.05.2016. Loe lähemalt ja registreeru siin.

Igal aastal tähistatakse aprillikuu viimase nädala kolmapäeval rahvusvahelist administratiivtöötajate päeva. Sellega seoses osaleb meie tõlkebüroo projektijuht Kriste Lauk juba 6.aastat aset leidval Eesti Sekretäri ja Juhiabi Konverents-messil. Meie jaoks on oluline olla seal, kus on meie kliendid, ja tihti on need just sekretärid, juhiabid ja assistendid, kellele on delegeeritud tõlgete tellimise ülesanne – olgu tegemist siis kirjalike või suuliste tõlgetega. Loodame konverentsil osaledes jagada infot meie teenuste kohta, kuid ka selle kohta, mis rolli mängib hea tõlkepartneri olemasolu ning kui tähtsad on korrektsed tõlked iga firma turundusstrateegias.

Seekordne konverents on eriline, kuna on tänaseks omandanud rahvusvahelise ulatuse. Ürituse raames toimub esmakordselt rahvusvaheline kontoritarvete mess „Officeday Baltic Fair Tallinn“. Enam kui 30 messieksponenti tulevad Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Leedust, Jaapanist, Saksamaalt, Poolast, Hispaaniast, Rootsist ja Lätist. Konverentsipäeva juhib populaarne näitleja Henrik Kalmet!

Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse, Officeday Eesti ja Eesti Juhi Abi Ühingu koostöös toimub „Parim sekretär 2016“ valimine. Võitja kuulutatakse välja konverentsi suurejoonelisel afterpartyl ööklubis Amigo, kus on peaesinejaks Super Hot Cosmos Blues Band.

Konverentsi teemade ja esinejate kohta saab lähemalt lugeda siit.

Otsime oma meeskonda juurde TAANI, SOOME, ROOTSI ja NORRA keele oskajaid, kel on varasem tõlkimiskogemus või keda huvitab tõlkimine pikemas perspektiivis. Pakume projektipõhist tööd, kus on võimalik töötada kodunt oma tehniliste vahenditega just siis, kui Teile sobib.

KOGENUD TÕLKIJALT OOTAME:

• väga head võõrkeeleoskust kas taani, norra, soome või rootsi keele osas;
• suurepärast väljendusoskust sihtkeeles ehk keeleoskust emakeele tasemel;
• eelnevat tõlketöö kogemust vähemalt 2 aastat (2000 lk);
• soovitavalt mingi konkreetse ärivaldkonna põhjalikku tundmist ehk spetsialiseerumist konkreetse valdkonna tõlkimisele;
• eelistatavalt tõlketarkvarade tundmist.

ALGAJALT TÕLKEHUVILISELT OOTAME

• väga head võõrkeeleoskust kas taani, norra, soome või rootsi keele osas;
• suurepärast väljendusoskust sihtkeeles ehk keeleoskust emakeele tasemel;
• valmisolekut väljaõppeks nii tõlkimise metoodika, tööprotsesside kui koostöönõuete osas;
• head arvutitundmist ning valmidust tõlkeabiprogrammide kasutama õppimiseks;
• tihedat koostööd toimetajate ja projektijuhtidega;
• valmisolekut üleminekuperioodi läbimiseks noortõlkijast kogenuks tõlkijaks.

KOOSTÖÖ PUHUL PEAME OLULISEKS:

• professionaalset ja pühendunud suhtumist oma töösse;
• tellimusele esitatud nõuete järgimist;
• tähtaegadest kinnipidamist;
• avatud suhtlust tellimuse täitmist puudtavates küsimustes ja kättesaadavust tellimuse täitmise ajal;
• kaasamõtlemist klienditeeninduse paremaks muutmisel nii tõlgete teostamist kui abimaterjale puudutavates küsimustes;
• võimalust töötamiseks kodunt;
• heas korras tehniliste vahendite sh töökorras arvuti ja toimiva internetiühenduse olemasolu tõlketööde tegemiseks.

Kui vastate eeltoodud tingimustele ning soovite kuuluda meie vabakutseliste koostööpartnerite meeskonda, siis võtke meiega ühendust hr@neontranslations.com ja saatke meile oma CV koos ülevaatega tõlkekogemusest või registreerige end kohe meie koostööpartnerite andmebaasis.

NB! Registreerumine meie andmebaasis ei tähenda Teie jaoks kohest tööde saamist. Koostöö vabakutselisena tähendab projektipõhiste tööde pakkumist vastavalt Teie profiili sobivusele meie projektidega. Reeglina tuleb lisaks registreerumisele sooritada proovitöö ning läbida katseaeg.

Sügisel seisavad ees järjekordsed vandetõlgieksamid, mis seekord keskenduvad araabia ja hollandi keele õigustõlgete spetsialistide atesteerimisele. Tõlkebüroo NEON ootab oma meeskonnaga liituma kõiki vandetõlke, kes soovivad säästa end tülikast asjaajamisest ja projektijuhtimisest ning keskenduda selle asemel oma põhitööle – tõlkimisele. Meie tõlkebüroo teostab õigustõlkeid juba aastast 2000, mistõttu on see üks meie põhilisi tegevusvaldkondi.

Toome siinkohal täies mahus ära Justiitsministeeriumi poolt 14.juulil 2016 edastatud elektroonilise teadaande

HOLLANDI JA ARAABIA KEELE VANDETÕLGIEKSAMITE TOIMUMISE KOHTA:

11. oktoobril toimub Justiitsministeeriumis (aadressil Tõnismägi 5a) hollandi ja araabia keele vandetõlkide eksami õigusteadmiste test. Õigusteadmiste testi sooritanutel on võimalus 19. oktoobril osaleda keeleteadmiste kontrollis vastavalt spetsialiseerumisele keelesuunal eesti-hollandi/ eesti-araabia ja 24. oktoobril keelesuunal hollandi-eesti/ araabia-eesti. Eksam on võimalik sooritada spetsialiseermisest lähtuvalt nii ühel kui ka mõlemal keelesuunal.

Vandetõlgiks võib saada teovõimeline isik, kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on aus ja kõlbeline ning kelle kohta pole teada ühtki muud vandetõlgi seaduse §-is 16 sätestatud vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu.

Vandetõlgi eksamil osaleda soovivatel isikutel tuleb esitada eksamikomisjonile avaldus eksamil osalemiseks koos elulookirjelduse ja haridust tõendava dokumendi koopiaga 05. septembriks. Avalduses tuleb märkida kinnitus selle kohta, et ei esine eelpool väljatoodud vandetõlgiks saamist välistavat tingimust ning asjaolu, millise keelesuuna eksamil on soov osaleda. Avaldus tuleb esitada paberkandjal allkirjastatult justiitsministeeriumile aadressil Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn või digitaalallkirjastatult info@just.ee. Eksamikomisjon vaatab avaldused läbi ja otsustab eksamile lubamise. Teade vandetõlgi eksamile lubamise või lubamata jätmise kohta saadetakse isikule vähemalt viis päeva enne eksami toimumist. Eksamile lubamise teates märgitakse ka eksami toimumise täpne koht ja kellaaeg.

Vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast: õigus- ja keeleteadmiste kirjalikust kontrollimisest ning kutsesobivusvestlusest.

11.oktoobril toimub esimene eksamiosa – õigusteadmiste kontrollimine. 19. oktoobril toimub keeleteadmiste kontrollimine keelesuunal eesti-hollandi/ eesti-aaabia ja 24. oktoobril keelesuunal hollandi-eesti/ araabia-eesti. Õigusteadmiste kontrollimise eksamiosa eesmärk on kontrollida vandetõlgiks saada sooviva isiku oskust kasutada sobivaid allikaid juriidiliste tekstide tõlkimisel. Õigusteadmisi kontrollitakse valikvastuste või lühivastuseid eeldavate küsimuste vormis ning eksamil on lubatud kasutada arvutit ja teisi abivahendeid.

Õiguseteadmiste kontrolli läbinud isikud pääsevad keeleteadmiste kontrollimisele. Keeleteadmiste kontrollimine koosneb järgmistest osadest:

1. teksti kirjalik tõlkimine avalduses märgitud tõlkesuunal;
2. vigadega teksti kirjalik toimetamine avalduses märgitud tõlkesuunal.

Tõlkimistekst ja toimetamistekst on juriidilise sisuga tekstid pikkusega 1800–2000 tähemärki koos tühikutega. Tõlkimine ja teksti toimetamine toimub arvutiklassis, kus iga eksami sooritaja käsutuses on internetiühendusega arvuti. Lubatud on kasutada ka kõiki muid materjale (näiteks sõnaraamatuid, isiklikke märkmeid jms). Tõlkimiseks on aega kaks tundi ja teksti toimetamiseks üks tund. Keeleteadmiste ülesannete lahendamisel tuleb lähtuda Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud tõlkimise ja toimetamise põhimõtetest (http://www.just.ee/et/oiguspoliitika/oiguskeel/tolkenouanded/tolkimise-ja-toimetamisepohimotted)

Vandetõlgi eksami kolmas osa, kutsesobivusvestlus, toimub pärast keeleteadmiste kontrolli eksamiosa tulemuste teatavaks tegemist ja sinna kutsutakse kõik õiguse aluste testi ja keeleteadmiste kontrollimise läbinud isikud.

30.augustil algusega kell 15.00 toimub Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonnas aadressil Tõnismägi 8 (Rahvusraamatukogu kõrval) VANDETÕLGIEKSAMI INFOTUND. Infotunnil räägitakse vandetõlgi kutsest ja vandetõlgi igapäevatööst, selgitatakse vandetõlgi eksami tegemise ja hindamise korda ning antakse nõuandeid vandetõlgi eksamiks valmistumisel.

Kõikide küsimuste korral palun pöörduda Helen Põldsepa poole e-posti aadressil helen.poldsepp@just.ee .

25.-27.augustini toimub Nordea Kontserdimajas järjekordne hambaarstide erialamess Eesti Hambaarstide Päevad. Tule kohtu meie tõlkebüroo esindajatega, et uurida meie seniste kogemuste kohta hambaravialaste materjalide tõlkimisel ning arutada võimalikku koostööd. Messil osalevad mitmed meie tänased kliendid, kelle käest on koha peal hea saada tagasisidet meie tõlgete kvaliteedi kohta. Investeeri oma edusse ja telli oma messimaterjalide tõlked meilt juba täna.

SEOSES EESSEISVA MESSIGA PAKUME EKSPONANTIDELE VÕIMALUST TELLIDA JUULIS JA AUGUSTIS OMA TÕLKED MEILT SOODUSHINNAGA. Võta meiega ühendust info@neontranslations.com märksõnaga ‘EHP 2016 TÕLKED’

Tõlkebüroo NEON teeb meditsiinivaldkonna tõlkeid juba pikki aastaid, kuid tõsisem keskendumine just selle valdkonna tõlkemahtude kasvatamisele võeti ette mõned aastad tagasi. Tõlgime paljudesse eri keeltesse sh Balti ja Skandinaavia regiooni keeled. Kuigi meie põhilised töökeeled on eesti, läti, leedu, inglise, saksa, prantsuse, soome, rootsi, norra, taani ja vene keel, saame heade koostööpartnerite vahendusel pakkuda tõlkeid ka eksootilisematesse keeltesse nagu jaapani ja hiina keel.

Kui spetsialistidele mõeldud meditsiiniseadmete tehniliste juhendite või patiendi infolehtede tõlkimisel on oluline terminoloogiline täpsus ja dokumendi õige vormistus, siis enamuse turundustekstide tõlkimisel on vajalik sihtturu tundmine ning tõlke kohendamine vastavalt kohalikule kultuurikeskkonnale ja keelekasutusele. Laiatarbetoodete läbilöögivõime sõltub enamasti aga õigest visuaalsest kuvandist kohalikus kontekstis. Kvaliteedi tagamiseks kaasame tõlkeprotsessi erialaspetsialiste, olgu see siis praktiseeriv meedik või aastatepikkuse meditsiinitõlgete kogemusega keelespetsialist. Tõlkeprotsess ja selle etapid kvaliteedi tagamisel sõltuvalt suuresti kliendi vajadustest ja tõlke eesmärgist.

Eesti Hambaarstide Liidu poolt koordineeritud messil osaleme juba teist aastat. Meie eesmärgiks on suhelda ettevõtetega, keda huvitab pikaajaline usalduslik koostöö – teineteise mõistmine ja pidev kommunikatsioon tagab parima tulemuse. Head tõlked pole mitte kulu, vaid investeering teie toote müügiedusse, mis õnnestumise korral tuleb tagasi mitmekordselt.

MIS TÖÖ SEE TÕLKIMINE ÜLDSE ON?

Autor: /Siret Laasner, vandetõlk/

Mõnikord kui satun vestlusesse tõlkimise teemal, pole sugugi harukordne, kui küsitakse, kuidas ma oma tööd siis ikkagi teen. Et kindlasti on õudselt tüütu kõike Wordi dokumenti (uuesti) sisestada ja kontrollida, kas näiteks kõik arvud originaaltekstiga võrreldes ikka klapivad. Loomulikult on tõlkijaid, kes sellist meetodit seni harrastavad ja ega ilukirjandust väga muudmoodi tõlkida ei saagi, ent tarbetekstide puhul ei tule selline „käsitöö” enam väga kõne alla.

MOODSA MAAILMA TARKVARAD, KA TÕLKEÄRIS

Tõlkevaldkond ei erine sugugi teistest eluvaldkondadest. Nagu kõikjal mujal, tuleb ka tõlkeäris lihtsalt ajaga kaasas käia. See tähendab muu hulgas spetsiaalsete arvutiprogrammide ehk tarkvarade kasutamist ning ka seda, et lisaks vähemalt saja valdkonna hoomamisele on tublil tõlkijal üsna sügavad teadmised ka arvuti(programmide) toimimisest ja tarkvaraliste probleemide lahendamisest. Sest tõlketarkvarasid on palju ja nendes orienteerumine võtab mõnikord käe värisema. Kas ma ikka salvestasin oma töö ära, mis see nupp nüüd tegi, kuidas ma selle termini üles leian – need on vaid mõned küsimused tõlkija peas.

Tõlketarkvara pole oma olemuselt üldse kuri ega keeruline nähtus ja isegi kui alguses tunneb tõlkija end selles „programmeerimise” maailmas veidi kohmetult, aitab see joonisfilmi kangelase kombel pea kõikidest muredest üle. Enne aga kui vaadelda, milliseid aspekte tõlketarkvara kasutamine hõlbustab, peatun kõigepealt selle ülesehitusel.

TÕLKETARKVARA OLEMUS

Sisuliselt on tegu sarnase programmiga, nagu Word. Vähemalt selles suhtes, mis on seotud käsklustega. Küll aga on juurde lisandunud sellised peategelased, nagu segmendid, tõlkemälu ja terminibaas. Segmendid on jaotatud kahte veergu, millest ühes veerus ilutseb lähtekeel ja teise veergu sisestatakse tõlge. Segment on oma olemuselt eripalgeline: mõnikord on tegu ühe sõnaga, sagedamini kohtab segmendi kujul lauseid ning keerulisematel juhtudel võib segment venida ka kümnerealiseks. Sõltub sellest, kuidas lähtefail programmi konverteeritakse. (Kümnerealise segmendi puhul kuuleb tavaliselt tõlkijate ruumist sügavat ohet.) Tõlkemälu ülesanne on aidata tõlkeprotsessi kiirendada. Ehk siis veidi lihtsustatult öeldes, näitab tõlkemälu ette kõik, mida varem on sarnase teksti puhul tõlgitud. Alguses on tõlkemälu tühi, aga tõlkimise käigus on võimalik sellesse segmente lisada ning mida rohkem on tõlkemälus vasteid, seda kasulikum tõlkijale. Terminibaasi on koondatud tõlketekstiga seotud terminid ning eriti vahva on see, et tõlketarkvara külge saab pookida mitmesuguseid veebipõhiste sõnastike pluginaid ehk lisandmooduleid, mis seda terminibaasi omakorda suuremaks kasvatavad. Lisaks on tõlketarkvarade juures veel palju võimalusi, kuidas protsessi kiirendada (sh terminite pakkumine segmendisiseselt, programmipoolne automaatne tõlkimine (mitte segamini ajada masintõlkega!) jms.

MIS KASU ON TÕLKETARKVARAST?

Kuidas siis tõlketarkvara ikkagi tõlkijat aitab? Esiteks muidugi kiirendab tõlketöö valmimist. Kui tõlkemälust potsatavad segmentidesse terminid ja vahel ka terved laused nagu küpsed pirnid, ei ole kahtlustki, et tõlkija nägu läheb naerule. Liialt muretult aga sellesse loomulikult suhtuda ei tasu (tõlkija loomupärane kriitika on siin igati omal kohal), sest kõik, mis tõlkemälusse segmendi kinnitamisega sisestatakse, „paljuneb” järjepidevalt. See tähendab, et segmendi kinnitamisega tuleb üle vaadata, et termin või lause ei sisaldaks vigu. Teiseks aga ei pea tõlkija suurest kontrollimisest silmi pahupidi tõmbama. Kõik numbrid ja tekstis korduvad elemendid kontrollib programm ise üle ja oskuslikult tegutsedes ei jää ükski number kahe silma vahele ega teki olukorda, kus näiteks 2500 eurost on saanud ekslikul kombel 250 eurot. Päriselus ju kahju missugune! Kolmandaks aitab tõlkeprogramm hoida tekstis terminoloogia ühtlust. Olgugi et ühel terminil on mitu vastet, konkreetses tekstis on sellel üks ja ainus vaste ning tõlkemälu ja terminibaasi abiga jõuab ka segmentidesse korrektne termin. Lisaks oskab tõlketakvara hoida teksti vormindust. Kui Wordis mässates võib mõni nupuke kuskilt kaduma minna või font Calibri otsustab omavoliliselt fondiks Times New Roman muutuda, on tõlketarkvara kasutades kindel, et nii nagu tekst sinna sisestati, nii saab selle sealt ka tagasi.

HOIDU SÕLTUVUSEST!

Sõltuvalt tõlkija oskusest programmidega ümber käia, võib nende kasutamine olla lust ja lillepidu, ent ka paras needus. Tõlkijana pean alati meeles, et isegi juhul, kui programm teeb midagi valesti, asub tõeline probleem humoorikalt öeldes tavaliselt tooli ja klaviatuuri vahel. Sellisel kombel ei tunne ma end programmi suhtes ülimuslikuna ja uurin ikka ja jälle veebis leiduvaid vebinare, et hoida end uute funktsioonidega kursis. Sest tõlkija ongi ju elukestva õppija musternäidis!

Lugege üht arvamusartiklit tõlketarkvarade kasutamise kohta siit.